Jalgrattaga läbi kahe maailmajao

Tänavu möödub 40 aastat ligi 12000 km pikkusest leedulaste korraldatud jalgrattamatkast Balti mere rannalt Vaikse ookeani rannale marsruudil Klaipeda - Moskva - Sverdlovsk - Ulan-Ude - Habarovsk - Vladivostok. Ülipikast matkast, mis kestis 2.maist 10.oktoobrini 1960, võttis osa ka kaks eestlast - Evald Seibe ja Mati Levandi.



Avaldame allpool lühendatult S.Melinauskase artikli k.a. 26.mai Leedu ühest kohalikust ajalehest Pamario "Jalgrattaga läbi kahe maailmajao".
Praegu Shilute linnas elav 79 aastane Evald Seibe on jalgrattaga sõitnud Klaipedast Vladivostokki. Grupp Leedu jalgrattamatkajaid, nende seas ka tol ajal Eestis elanud Evald Seibe alustasid 1.mail 1960 Klaipedast 12 000 km pikkust jalgrattamatka Vladivostokki. Teekonda alustas 8 matkajat. Sihtkohta jõudmiseks kulus 5 kuud ja 10 päeva.
Hiljuti käis Evald Seibe Pamario toimetuses ammumöödunud matka meenutamas. Ta meenutas retke juhti Liudas Alkseikat tema surma 40. aastapäeva puhul. Liudas Vladivostokki ei jõudnud, ta hukkus teel liiklusõnnetuses.
Evald Seibe on ka praegu aktiivne jalgrattasõitja, kuid 40 aastat tagasi toimunud retkast osavõtust enam ei unista. Muutunud on ajad ja ka jalgrattad. E.Seibe meenutab muigega jutuajamist Riia jalgrattatehase direktoriga: matkajad oleksid nõus võtma Riia tehase jalgrattad Vladivostoki-matkale katsesõiduks. Direktor vastanud, et ta teab ilma katsetamiseta, et rattad üle 5000 km vastu ei pea. Mis leidis praktikas ka kinnitust: purunesid isegi ratta raamid, mida tuli teel korduvalt keevitada.
Matkal kohtuti paljude sõbralike ja vastutulelike inimestega. Matkast teati üsna palju, kuna sellest kirjutasid nii kesk- kui kohalikud ajalehed.
Siberi teed kujutasid sageli läbimatuid porimülkaid. Chita kohalikud matkajad kinkisid matkarühmale jahipüssi: võibolla läheb taigas vaja... Kord kohtuti ka karuga, kellest lahkuti sõbralikult. Tõsised võitlused toimusid aga verejänuliste sääskedega.
Vladivostokis võeti matkajaid vastu pidulikult, majutati hotelli, korraldati ekskursioone. Taksojuhid, saanud teada ajalehtede ja raadio kaudu hiidmatkast, keeldusid võtmast raha sõidu eest.
Evald Seibe jättis oma jalgratta Vladivostoki läheduses asuvasse Eesti kolhoosi. Tagasi Klaipedasse sõideti rongiga.

E.Seibe mõttekilde 40 aastat hiljem
* See pikk matk on tema elus üks meeldejäävamaid episoode
* Inimene peab rändama, kui on vähegi võimalik. Rännates õpib tundma nii võõraid ja huvitavaid maid kui inimesi
* Kuni oled noor ja kui on võimalusi, tuleb seda kasutada.

Leedu keelest tõlkinud Edmundas Radvilavicius

Evald Seibe on sündinud 15. II 1921 Eesti-Haginski külas Stavropoli kubermangus. Ta lõpetas 1940 Salski keskkooli ja 1953 Tartu Riikliku Ūlikooli õigusteaduskonna. Töötanud mitmes Eesti linnas ja rajoonis advokaadi, õigusnõuandla juhataja,kindlustusagendi, õpetaja jm ametikohtadel. Alates 1967. aastast kuni pensionile jäämiseni töötas Venemaal, praegu elab Leedus.

Matkamisega hakkas tegelema keskkooli päevil, organiseeris seda TRŪ-s, Võrus, oli aastatel 1958-60 Tartu Matkaklubi esimees. 1960.a. võttis osa Leedu matkarühma koosseisus ligi 12000 km pikkusest jalgrattamatkast Klaipeda-Vladivostok.

Eesti matkabiograafiline leksikon, 1999 (käsikiri)

Mati Levandi on sündinud 7. IV 1936. Töötanud Eesti raudtee sides ja külmutusmehaanikuna. Harrastas jalgrattasõitu. 1960.a. võttis osa Leedu matkarühma koosseisus ligi 12000 km pikkusest jalgrattamatkast Klaipeda-Vladivostok. Praegu elab Pärnus.

M.Levandi kirjast
Koostas K.-M.Johannes