Kokkuvõte teemade kaupa

1. POTENCIA 1. Šveits. Christian Hadorn - Šveitsi Matkaföderatsioon. 26 kantonit, kus on oma matkaklubid (MTÜ-d). Matkaklubide peamine ülesanne on radade mahamärkimine. Püüavad matkaradade olukorda parandada. Eemärk on pakkuda matkamist vaba aja veetmise ja sportliku tegevuse elluviimise viisina. Raha matkaradade arendamise ja korrashoiu jaoks saadakse peamiselt annetustest. Matkamine on ka seal hea võimalus pakkuda inimestele sportimisvõimalusi, kuna on probleeme ülekaalulisusega. Ja kuna matkamine sobib kõigi vanusegruppide ja füüsilise vormiga inimestele, on oluline selle propageerimine. Loomulikult on eesmärk kutsuda ka välismaalasi Šveitsi matkama ja sellega turismi arendada. Matkaradade omadused on (1) vaheldusrikkus looduse mõttes; (2) seotus ühistranspordiga; (3) rajad peavad olema heas korras ja looduslikest materjalidest; (4) ühtse märgistusega; (5) matkaradade info peab olema edastatud väga erinevaid infokanaleid pidi. Kokku on seal 62 000 km matkaradu. Ka Hadron ise arvab, et mõnes piirkonnas on seda liiga palju. Kuu aega tagasi võtsid vastu terviklike radade süsteemi. Tüüpilised rajad viivad mägede vaatekohtadesse, kultuurimälestiste juurde, puhkekohtadesse, kus on ilus loodus. Järvede ääres probleeme ligipääsuga (rikkad maaomanikud). Rippsildasid on radade ühendamiseks palju. Kolm eri raskusastet, eri märgitustega. Kollane – kerge, tasane pinnas, mägede lihtsamad rajad kollased märgid ja valge-puna-valge lipuga. Kõige raskemad on valge-sini-valged ja sinised. Viimasel juhul pole abivahendeid, et üles ronida. Esimene oluline seadus 1979. aastal – kõik rajad avalikuks. Riik tegi investeeringuid. Kantonid vastutavad radade rajamise ja hooldamise eest. Kui need on tehtud teede äärde või mitteläbitavatesse kohtadesse, tuleb ümber paigutada. Matkaliit võib kaevata nende peale, kes on raja nt betoonist valanud. Igal kantonil on peale riiklike ka piirkondlikud seadused. Riigi tasandilt pärinevad ettekirjutused radade tähistamiseks. Selle alusel Šveitsi Matkaföderatsioon avaldas uue märgistamise käsiraamatu, mis on nende kodulehel olemas, aga ainult piiratud arvuga keeltes. Tarvis palju kokkuleppeid maaomanikega, kuna seadused on vastuolulised. Kui näiteks põllumajanduslikes piirkondades pannakse endisele matkarajale asfalt, sest seadus nõuab seda. Looduskaitsealades ligipääs piiratud – ei tohi rajalt kõrvale astuda ega tuld teha, vastavalt aastaajale üldse siseneda. Kuna kliima soojeneb, toob see kaasa looduslikke muutusi ja ka radade seisu halvenemist. Detailplaneeringute tegemisel märgitakse rajad ära, aga maaomanikke endid kaasatakse vähe. On traditsioonilised rajad, mis on püsinud avalikus kasutused mitu põlvkonda. Metsad ja karjamaad on avalikud, kui seal käies kahju ei tekitata. Radade avatus püsib tegelikult hea sõna peal ja suuliste kokkulepetel maaomanikega. Põllumajanduse intensiivistumine ja globaalne soojenemine muudavad olukorra keerulisemaks. Mõnes piirkonnas radade süsteem juba liiga tihe ja tuleks see uuesti üle vaadata, et kvaliteet ei langeks. Radade rajamise eest maksavad kantonid ja omavalitsused, samuti kasutatakse annetusi, mille saamiseks saadetakse igal aastal üle paarikümne tuhande palvekirja. Väiksem osa raha tuleb riigilt.
2. POTENCIA 2. Holland. Rob Franssen - Hollandi Turismiliit. Holland on väga tihedalt asustatud, aga vaatamata sellele on seal piisavalt looduslikke piirkondi, kuhu matkama minna. Paljud hollandlased ise käivad Šveitsis ja Austrias, sest sealne maastik on liigendatum ja huvitavam. Farmide maid ei tohi Hollandis läbida ega ka teelt välja minna. Märgistus on Lõuna-Euroopaga sarnane, aga radade nimetus üldiselt on erinev. Matkaradade kohta pole avalikku registrit. Kõik rajad pole kaitstud, aga jäi selgusetuks, mida see täpselt tähendab. Saksamaa. Frank Schlinzig – Saksamaa Matkaliit. 125 aastat kogemust matkamise alal Saksamaal. 57 org-ni. Suurem osa on ühe egiidi all, aga osad ka eraldi – nt Alpi Assotsiatsioon. Toimivad kõik eraldi ja oma süsteemi alusel. See tähendab ka erinevat märgistamise süsteemi. Püüavad kultuurimälestisi kaitse all hoida. Palju rõhku on tervise toetamisel. Erinevate piirkondade kohta on avaldatud palju kirjandust. Pilgrimiradasid arendatakse koos kirikuorg-dega, koostööd tehakse ka turismifirmadega. Kokku on 60 000 liiget kõigi radade eest vastutamas ning töö on vabatahtlik.. Pole seaduse kaitset, riiklikul tasandil, ainult piirkondlikud ja need on erinevad. Püüdlus suurema seadusandliku ühtlustamise poole. Probleemid ongi riiklike ja piirkondlike matkaradu puudutavate seaduste mittesobivusega. Raha saavad riigilt ning piirkondade omavalitsustelt radade rajamiseks. Varem riik rahastas rohkem erinevaid matkamisega seotud tegevusi, hetkel tuleb suurem toetus kohalikelt omavalitsustelt. Kohalikud seadused reguleerivad liikumist looduses. Kõik looduspiirkonnad on muidu avalikuks kasutamiseks, ajaloolisi radu kaitsevad vanad läbipääsutavad. Maaomanikud vahel piiravad ligipääsu ajalooliselt väljakujunenud radade, aga peab olema hea põhjus. Küsimus selles, kas tavad on nii tugevad, et need mõjuvad isegi maaomanikele, või on ikkagi mingi seaduslik põhi taga. 80% maast on avalikuks ligipääsuks. Keskvalitsus kaitseb loodusparke ja piirab ligipääsu nendesse. Rahvusparki pääsemiseks o vaja eraldi luba ja erinevates loodusparkides on veel erinevad seadused, aga üldiselt kehtib ühine määratlus käia ainult mööda rada. Pole siiski päris selge, kes peaks radade eest vastutama ja Saksamaa ootab Euroopa Liidu direktiive, et seda paika panna.
3. ACTO INAUGURAL. Hispaania Matkajate Ühendus. 3500 km matkaradu Andaluusias. Uurimuse järgi on 8% inimestest Andaluusias matkamisega tegelevad. Loodetakse luua terviseradade süsteemi. 2011 toimub Malagas Eurorando.
4. CONFERENCIA de Jan Havelka – ERA president. Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (ERA) ajalooline ülevaade. Asutati 1969, 53 liiget 27st riigist kokku üle 4 miljoni inimese. Piirkondade föderatsioonidest puudu veel Läti, Leedu, Malta. Mitte EU riikidest Horvaatia, Montenegro, Makedoonia, Rumeenia, Moldova, Venemaa, Valgevene, Ukraina. Puudu veel mägimatkajate organisatsioonid Austriast, Saksamaalt, Šveitsist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Silmas peetakse mägimatkamisega tegelevaid klubisid, mis oleksid ERA-le olulised liikmed. Malta soovib järgmisel aastal ühineda. Lätis ja Leedus pole riiklikku ühingut, seepärast neid raske ERA-sse saada. Vaadatakse Eesti ja Poola poole, et nad naaberriikidele eeskuju annaksid. Serbia ühines eelmisel aastal ja ütleb, et tehakse samme Balkani piirkonna riikide laiemaks ühinemiseks. Üks esialgne ERA eesmärk oli üle-Euroopaliste radade rajamine, mida on praegu 11.
   

1. POTENCIA 3. Tšehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Austria, Poola, Slovakkia. Zdenka Umlaufova – Tšehhi Turismiklubi. Piirkond on valitud seetõttu, et Austria-Ungari kuningriik hõlmas ajalooliselt kõiki neid alu. Piirkonda peetakse organiseeritud jalgsimatkamise hälliks Euroopas. Esmalt mägedes Austrias ja Sloveenia mõnes osas, Slovakkias ja Poolas. Esimene matkaklubi rajati juba 1862. aastal Austrias. Sellest sai alguse mõte ühendada organisatsiooni alla matkamine. Esialgu kasutas iga matkaklubi oma märgistussüsteemi, nüüd on jäänud kaks. Üks Tšehhis, Slovakkias, Poolas ja Ungaris. Teine Sloveenias ja Austrias. Austrias ja Sloveenias on kõige suurem soov organiseeruda matkaklubidesse. Tšehhis on ainult üks klubi – Tšehhi Turismiklubi, kus on 35 700 liiget. Austrias on kolm klubi ja seal on ka kõige rohkem liikmeid. Seaduslik pool matkamise juures selles piirkonnas: Pea kõigis riikides on üle 80 % territooriumist vabas kasutuses. Kõigis riikides ainsaks piiranguks Metsaseadus, aga see kehtib ainult metsas liikumise osas. Üldiselt on vaba liikumine vastuvõetav tarastamata aladel, väljaspool põllumajanduslikke maid. Aga väikesed maaomanikud püüavad ikkagi ligi- ja läbipääsu sulgeda. Nagu seni Šveitsi puhul esitatud ettekandes ja ka Saksamaa omas on looduskaitse all olevates piirkondades lubatud liikuda ainult mööda matkaradu. Samuti on piiratud lõkke tegemine ja telkimine (ainult spetsiaalselt märgistatud aladel). Looduskaitsekeskustes on võimalik matkama minna ainult giidiga koos. Matkaradade märgistamine on vastuvõetav ka kasumliku tegevusena. Aga seda ei toeta mingi seadus. Märgistusi võib eramaale panna ainult maaomaniku loal. Sloveenia süsteem on ainsana põhjalikumalt välja arendatud. Seda saaks eeskujuks võtta. Kokku 33 seadussättes on kirjas pea kõik vajalik info ja seaduslikud alused matkaradade rajamiseks ja haldamiseks. Kõik matkarajad, mis lähevad mööda avalikke teid, peavad olema läbitavad. Tšehhis ja Austrias on kõige tihedam matkaradade süsteem ruutkilomeetri kohta. Seal vabatahtikud matkaradade haldajad. Riik rahastab samuti üsna palju matkaradu, riigieelarvest, mitte Euroopa fondidest. Pole teada, kui palju teistes Euroopa riikides kasutatakse Euroopa Fondide raha matkaradade rajamiseks. Koostöö piirkondlike võimudega, kes tegelevad looduskaitse all olevate piirkondade haldamisega on Tšehhimaal üsna halb. Märgistamisega tegelevad kõige enam matkaklubid ise.
2. CONFERENCIA de Juan de la Cruz Vazquez Perez. Senderismo en Andalucia: elemento de desarrollo (Matkamine Andaluusias. Arenguelemendid). Matkamist Andaluusias saab arendada kolmel alal: looduskeskkond, turism, sport. On olemas rahvuslik strateegia spordi toetamiseks. Sportlik turism – turismi osa, mille eesmärk on sportlik tegevus. Üks sportliku turismi vorm on spordiüritusele reisimine, et seda vaadata. Teine variant on ise sportida. Spordi mõiste on üsna lai. See on ükskõik mis füüsilise tegevuse vorm. Matkamine on osa spordist. Aga see pole võistluslikul eemärgil teostatud. 3500 km märgistatud radu Andaluusias, 114 matkaklubi. 303 lühikest matkarada (PR – Pequeño Recorrido) ja 16 pikka rada (GR – Gran Recorrido). Sporditegemise vastu on suur huvi. Ühe uurimuse järgi kokku 68% inimestest on matkamisest huvitatud.
3. POTENCIA 4. Soome, Rootsi, Norra, Eesti. Ingemund Hägg – Rootsi Turismiassotsiatsioon. Ettekanne inglise keeles.
   

1. POTENCIA 5. Iirimaa, Suurbritannia, Taani, Wales, Põhja-Iirimaa, Iirimaa Vabariik, Šotimaa. Helen Todd –Šoti Matkaliit. 2003. aastal viidi lõpuni uue süsteemi väljatöötamine ligi- ja läbipääsuõigustest. Kokku Šotimaal 19 000 km matkaradu. Taani erinev selle poolest, et on tunduvalt tihedama asustusega. Samas on ka Taanis väga head ligipääsuvõimalused. Eramaal saab päeval käia, aga peab rajal püsima. Wales´is on Inglismaaga sarnane süsteem, aga hõredam asustus. Šotlastel pole nii palju radu, kui Inglismaal. Šotimaal lubab traditsioon radadel käia, Iirimaal radadel kaitset ei ole. Tegelikult pole seda ka Šotimaal, aga tavad on tugevad. Iirimaal võivad maaomanikud rajale mitte lasta ja teevadki seda päris tihti. Väljaspool radu liikumiseks on kõige parem olukord praegu Šotimaal. Enamikel maadel ja siseveekogude servades kehtib päeva ajal ligipääsu- ja läbipääsuõigus – igaüheõigus. Farmerid seovad oma maadel olevad matkarajad üha enam endale kasu teenimisega. Jätavad nt põllul ühe riba külvamata, mida mööda inimesed liikuda saavad ja samal ajal pakuvad oma farmis üha enam erinevaid tasulisi teenuseid. Taanis on riigimetsad, rannad, veekogude ääred vabalt ligipääsetavad ka radadest kõrval. Walesis on seadus alates 2002. aastast, et 22% kogu riigi maast on matkajatele ligipääsetav. Inglismaal on see protsent 8. Inglismaal ja Walesis on raske mereni jõuda, kuigi rannik ise on vaba. Tegeldakse läbipääsukohtade rajamisega, et teha lõpuks ühtne rannikurada kogu Inglismaal ja Walesis. Kuna tegemist on mereriikidega, siis on see väga oluline. Šotimaal viidi 2003. aastal läbi seadusmuudatus, mis puudutab väga tihedalt matkajaid. Pea kõik alad on ligipääsetavad, ainsaks tingimuseks on vastutustundlik käitumine. Kui rajal on probleeme, tuleb pöörduda kohaliku võimu ja rahvusparkide töötajate poole. Traditsioonid kehtivad radade puhul. Telkida tohib põhimõtteliselt igal pool. Al 2003-2005 aastast pole reaalselt matkamises suurt muudatust toimunud. Võeti vastu uued seadused, aga see oli ainult formaalsus juba toimiva süsteemi legitimeerimiseks. Üldine linnastumine on suurenenud. Mõned maaomanikud ei ole uut seadust vastu võtnud. Enne seaduste sisseviimist arutati tõsiselt, millised olid üldse varem kehtivad tavad. Riik toetab põllumehi, kes tahavad oma maale märke panna ja sildu ehitada. Helen.todd@ramblers.org.uk, www.outdoorsaccess-scotland.com - Riiklik veeb.
2. POTENCIA 6. Hispaania. José Mª Nasarre Sarmiento – FEDME. (1) Ajaloolised rajad. (2) Uued rajad, mis on alles viimastel aastatel rajatud. Hispaania on teine riik maailmas turismisihtkohana. 58,5 milj turisti aastas 2006. aasta seisuga, aga nendest suurem osa tulid kindlatesse piirkondadesse rannikul. Püütakse arendada suuremat vaheldusrikkust, viia inimesi rannast kaugemale. Sisemaa turism aitaks ka rahva lahkumist sealsetest piirkondadest vähendada, pakkuda elatusvahendeid. Rannikul pole tervise- ja sporditurismi kõrval mingit muud erilist võimalust. Igas piirkonnas seega oma väljund (kultuur, loodus, sport). Mõnes piirkonnas saab matkamine olla nö lisaväärtus muudele vaba aja veetmise vormide kõrval. Õiguslik taust: Hispaanias on õigus liikuda riigimaal. Aga ka seal peab oskama käituda vastutustundlikult, säästa loodust. 17 erinevat regulatsiooni matkamise kohta. Matkajatel on raskusi arusaamisega, millised antud piirkonnas või kontekstis kehtivad. Seega tuleb kohalike omavalitsuste käest küsida. Ühised seadused: Codigo Civil ehk Tsiviilkoodeks. Kohalikud omavalitsused peavad kaitsma radade avatust. Aga pole head ülevaadet kõigist piirkonna radadest. Omavalitsuse ülesanne on ka radade märgistamine, säilitamine, puhastamine. 1967. aastal esimene matkarada. Klubid märgistasid radu algusest peale. FEDME on riigi tasemel org-n. Siseveekogude ääres kõndimine peab olema lubatud. Mererannad on praegu juba ülerahvastatud, hoonestatud. Seadus lubab 6 m laiuses jalgsi veekogude servi läbida. Rannik on kõigile täiesti vaba ja tasuta, ainult sinna pääsemisega on jällegi probleeme. Teed peavad olema ka avalikuks kasutamiseks. Püütakse vältida seda, et matkarajad ületaksid suuri autoteid. Kaitsealad on viimastel aastatel oluline teema. Seal võib radu mööda kõndida. Kui on samal ajal piirkonnas jaht, lindude pesitsus vms, on kaitsealad suletud. Piirkonniti erinev. Eravaldused: kui neid läbivad märgistatud rajad, peavad olema avatud. St et rada ise on seaduse alusel riigi omand ja vabaks kasutuseks. On ka traditsioonidel põhinevad rajad, mida mööda lubatakse käia. Seadused 20 saj. loodud ja osaliselt konfliktsed. Probleeme on ligipääsuga. Teed on alati avatud, probleemiks hoopis see, et kuna tegemist on mägise piirkonnaga, siis toimuvad halvasti märgistatud ja hooldamata radadel õnnetused. Olemasolev märgistus peaks olema kvaliteedi tunnus. Ootus on, et kõik 17 autonoomset piirkonda tegelevad oma ala arendamisega võrdselt.
3. CONFERENCIA de Pedro Velazquez Hernández. Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri osakonna esindaja. On olemas nö Spordi Valge Raamat. Annab selgitused spordi mõistele. Teeb ettepanekuid spordi läbiviimiseks ja arendamiseks kõigil aladel. Kolm peatükki – sport ühiskonnas, rahastus ja avalik tervis ning loodus. Kuidas aidatakse kaasa spordiklubide tegevusele läbi selle toetamise? Ettekirjutused füüsilise aktiivsuse suurendamiseks just laste seas. Programmid, mida EU 2008-2013 teostab on materjalides märgitud. Peamine aadress on ec.europa.en/sport/index_en.html.
4. POTENCIA 7. Portugal, Prantsusmaa, Andorra, Itaalia. Kuna piirkond ühendas Portugali, Prantsusmaa ja Itaalia, siis nad ei olnud nõus kedagi üheks esindajaks valima, vaid rääkisid igaüks eraldi. See tekitas olukorra, et Portugali esindaja rääkis üle 30 min, Prantsusmaa oma u teise 30 min ja Itaaliale jäi 10 min.

• Portugal. Pedro Cuiça – Portugali Matkamise ja Mägimatkamise Föderatsioon. Alates 17. sajandist turism seal oluline. Viimasel sajandil on populaarsus veel kasvanud, eriti seiklusspordi arvelt. Üllatav tõus, alates 2001. aastast on tekkinud üle 400 uue ettevõtte seiklusturismi alal. Füüsiline aktiivsus on kasvanud ja vajadus aktiivsete tegevuste läbiviimiseks samuti. Avalike piirkondade ligipääs on õnneks paranenud. Looduse ja ajaloolise pärandi kaitse sellega väga oluliseks teemaks tõusnud. Ülerahvastatus ongi radadel praegu suurim mure. Otsitakse võimalust, kuidas koormust jagada või vähendada. Just suured ükikgrupid, kus juhtub ka rohkem õnnetusi. Linnadest ja rannikult, kus on eriti palju turiste, on häid näiteid, kuidas suuri rühmi hallata. Riik ja valitsus on võtnud vastu seadusi, et matkamist mõnedes looduspiirkondades piirata. Samas peab turism aitama kaasa majanduse arengule ja ka looduskaitsele. Alates 1945 aastast kolm tüüpi teid – riigi, piirkondade ja kohalikud. Läbi metsade minevaid teid hooldavad ainult kohalikud. Palju erinevaid seadusi teede kasutamise osas. Pole teada kuidas riigimaal väljaspool radu liikumisega on.. Ajaloolised rajad samuti kasutuses. 

• Prantsusmaa. Daniel Pipart – Prantsuse Jalgsimatkamise Föderatsioon. Org vastutab kõigi radade eest. 3000 ühingut riigi peale. 2 in 3st tegeleb spordiga. Org ise on koostanud matkajate jaoks palju erinevaid materjale paberkandjal. Prantsusmaal, nagu paljudes Euroopa riikides on probleemiks inimeste ülekaalulisus. Nii et ka siin soovitakse matkamist selle vastu võitlemiseks kasutada. Olemasolevate pikkade ja lühemate matkaradade arv on üsna suur, aga mitte piisav kogu rahvaarvu juures. Märgistamine ja hooldus käib vabatahtlikkuse alusel. Ühing üritab võidelda seaduste vastu, mis radu lihtsamalt sulgeda lubaksid. Samuti takistada avalike teede müüki. Prantsusmaal nii ajaloolised teed, kui uued matkarajad kasutusel. Radu hooldatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Samas, kui rajad on tehtud klubide poolt, on hooldajateks klubid ise. Ühingud, kes on raja teinud, võivad ligipääsu ka piirata. Selles osas püüab riiklik Matkaliit radu kõigile soovijatele vabaks saada. Loodavad suruda läbi seadusemuudatuse, mis võimaldaks ka erateedel liikuda või siis vähemalt saada Matkaliidule õiguse avatuse või mitteavatuse üle otsustada. Sama küsimus jälle randade avatusega. Rannad ise on avalikud, aga ligipääsuga on probleeme. Siseveekogude servad on avalikuks kasutamiseks, aga laiust ei täpsustatud. Samas, kui matkarajad hakkavad segama muid tegevusi, mida peetakse näiteks majanduslikult kasulikumaks, siis kaotatakse rada ära või viiakse mujale. 

• Itaalia. 1991. aastal esimene looduskaitseseadus. Matkamine sellega seotud. Pole terviklikku seadusandlust matkmise ja märgituste kohta. Oma seadused piirkonniti ning rajad pole ühtses süsteemis. Matkamine majanduslikult väga oluline ala. Puudu on rahastusest, see on tõsisem probleem, kui mittetegemine. Radade hooldamisega on samuti probleeme. Itaalia Matkaühing on ainuke, kes kontrollib radasid. Tahavad EL-i direktiive, et see avaldaks survet Itaalia valitsusele. Valitsus peaks saama aru matkaorganisatsioonide olulisusest, toetama ja finantseerima, propageerima sporti. Samuti oodatakse parlamendilt direktiive radade rajamiseks ja hooldamiseks.

1. AREA DE CONOCIMIENTO 1. Manuel Trujillo Carmona – Instituto de Estudios Avanzadas; Juan Mª Feliú Dord – Federación Española de Montaña. Spordiseadusandlus. Avalik kasutamine ja eravaldus. Spordiseadus on Hispaanias riigi tasandil ühtselt kehtiv. On kirjas see, et kõigil on õigus looduses viibida. On eri piirkondade seadused samuti. Keskkonnaga seotud küsimused on matkamist otseselt mõjutavad. Haldamist peaks ühelt poolt tegema keskvalitsus, teiselt poolt kohalik omavalitsus. Loodusparkides on rajad avalikud.
2. AREA DE CONOCIMIENTO 2. Rafael Lara Alonso - RENPA; Tomás Rueda Gaona – RENPA. Turism ja looduskeskkond. Malaga piirkonnas on kokku 15 hästi märgistatud rada, kokku u 800 km. Üldiselt väga tihe süsteem. Infrastruktuur on hea. Andaluusias on 150 eri piirkonda kaitse all. Plaanis luua ka uusi looduskaitsealasid. Kokku üle 25 % kogu piirkonnast juba seni kaitse all. Uus planeering avaliku kasutamise reguleerimiseks. Looduspiirkondi vaadatakse järjest üle ja hinnatakse. Töö käib provintside kaupa. Turiste Andaluusias aastal 2 miljonit. Matkamine seega ka olulisel kohal. Turism on väga lai mõiste (roheline – uurimine, õppimine; aktiivne; puhketurism). Kõik kokku ikkagi looduse kasutamine. Loodusturism kitsamalt tõstab rohkem inimeste teadlikkust loodusest, kus nad viibivad. Soovitakse seda sama teadlikkust tõsta turismiinfopunktide edasiarendamisega. Et annaksid laiema ülevaate piirkonnast. On programmid piirkonna elustamiseks. Tegevused, milles osalemisest inimesed saavad sügava elamuse. Püütakse üha enam pinnapealseid kliente vältida. Giid instrueerib, millele tähelepanu pöörata. Juba praegu on külastajate hulk tänu sellele kasvanud, nii et täpsem suunitlus tasub ennast ära. Teenuse pakkumist püütakse ka firmade tasandil profesionaalsemaks muuta. Loodetakse arendusse kaasata ka org-ne, nt MTÜ-d. Arendada hariduslikku poolt, ühinguid tegevuses ja piirkondade haldamises kaasata.
   

1. AREA DE CONOCIMIENTO 3. Alfredo Miguel Aguado – Universidad de Valladolid; David Moscoso Sánchez – Instituto de Estudios Sociales de Andalucía. Spordi juhtimine: matkamise planeerimine ja juhtimine. Organisatsioon ja looduse kasutamine. Avalik võim peaks propageerima matkamist, sest see sobib kõigile ühiskonnagruppidele ning on tuleviku seisukohast oluline majandustegevus. Matkaja profiil Hispaanias. Matkajate kombed. Spordialadest on matkamine 6. kohal. Esimesed on ujumine ja jalgpall. Enamik matkajaid tegelevad matkamisega väga ebaregulaarselt, aga kõigil aastaaegadel. On formaalsed ja mitteformaalsed matkajad. Formaalseid ehk organiseerunund matkajaid on tunduvalt vähem. Enamik matkavad ise, omapäi. Naisi on 37%, mehi 63% matkamises. Kõige suurem vanusegrupp on 25-44 aastased. Matkamine peaks olema koolihariduse osa.
2. CONFERENCIA de Enrique Lizalde Gil - Hispaania valitsus. Tegevused vastutustundliku spordi arendamiseks. Poliitika: rahvuslik strateegia vastutustundlikud spordi alal. Alused, suunad, tegevuskavad. Hispaania spordi „Roheline kaart“.“Agenda 21“ – instrument Hispaania spordis, mis arendab riiklikku strateegiat. 2007. aastal esitleti seda strateegiat. Vaadati üle hetkeolukord spordis, kasutati välismaa kogemusi, töid jne. Sport on seotud väga tihedalt looduskeskkonnaga. Spordiga tegelev ühiskonna grupp peab olema esimene vastutustundliku arengu kaitsja. www.deportesostenible.es. Kõik rajad on avatud, hea tava arvestatud. Kohalikud omavalitsused peavad sporti propageerima ja selle kasulikkust. Klubid ja looduskaitsealad koos tööle. Puudus on praegu seadustest, mis määratleksid loodusesse pääsemise ja seal liikumise.