Mis on Euroopa Rändurite Assotsiatsioon?

1.    MIS ON EUROOPA RÄNDURITE ASSOTSIATSIOON?

1.1.    Mis on kaugmatkarada? Kaugmatkaraja võrgustikule Euroopas pandi alus 19. saj lõpus, kui Kesk-Euroopas tekkisid esimesed mägimatkajaid ühendavad klubid (Saksamaal, Shveitsis ja Tshehhis). Nendesse organisatsioonidesse kuuluvad inimesed võtsid hooldada mägedes paiknevad matkaonnid (refugiod) ning asulaid ühendavad ajalooliselt väljakujunenud jalgrajad. Ajapikku laienes matkaliikumine üle Euroopa ning koos sellega laienes ka märgistatud radade võrgustik. Arenesid välja peamagistraalid (long distance foot`s), mis läbisid tervet mandrit ning mis said märgistuseks E tähe. E radadest hargnevad radiaalid ehk lokaalsed matkarajad (kannavad märgistust GR), mis viivad kohalike vaatamisväärsuste juurde. (Nt Prantsusmaal on rajavõrgustiku kogupikkuseks 180 000 km.)
1.1.1   Kaugmatkaraja kasutaja on reeglina vanuses 35-80 eluaastat, laiemate kultuuriliste huvidega inimene, kes kulutab suure osa oma sissetulekust reisimisele. Tuleb piirkonda eesmärgiga selle kultuuri ja loodusega põhjalikumalt tutvuda. Põhirõhk on grupiti reisimisel. Teise suurema sihtrühma moodustavad tudengid, kes reisivad eesmärgiga avastada maailma, sõlmida sidemeid, leida sõpru ja tunda end  ülemaailmse rändurite kogukonna liikmena.
1.1.2  Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni asutamine. 60-ndate keskel muutus matkaliikumine Euroopas niivõrd laiaulatuslikuks, et sakslaste eestvõttel otsustati 1969. a ühineda üle-euroopaliseks matkaorganisatsiooniks – loodi  Euroopa Rändurite Assotsiatsioon (ERA).
Organisatsioon loodi Saksamaa Liitvabariigi seaduste järgi. Sinna kuuluvad enamiku Euroopa riikide rahvuslikud katusorganisatsioonid ning ka eriti auväärsed üksikisikud. Samuti on organisatsioonis endisi Euroopa suurriikide kolooniad (nt Kariibi meres paiknevad troopilised saared Martinique jne), vaatlejana osaleb näiteks ka Iisrael ja Maroko.
ERA-sse kuulub 55 rahvuslikku katusorganisatsiooni 28-st riigist, organisatsiooni peakorter asub praegu Kasselis ja sekretariaat Prahas. Läbi rahvuslike organisatsioonide ühendab ERA ca 5 miljonit liiget.

1.2.  ERA eesmärgid:
·    Jalgsi- ja mägimatkamise keskkonnasäästlik arendamine ja propageerimine
·    Euroopa rahvaste ühtsust sümboliseerivate kaugmatkaradade võrgustiku loomine ja edasiarendamine
·    Euroopa kultuuriruumi arendamine ja kaitsmine
·    Säilitada ja arendada igaüheõigust kooskõlas keskkonnakaitse põhimõtetega
·    Levitada informatsiooni liikmesmaade matkajate vahel
·    Tegelda koostöö ja gruppide vahetamisega, et soodustada inimestevahelise arusaamade ja parema mõistmise levikut

1.3. Turundus ja suhtekorraldus.
ERA ja liikmesorganisatsioonid annavad välja oma oma ajalehti ja ajakirju, avaldavad reisijuhte ning trükivad kaarte. Igal rahvusliku organisatsioonil on oma kodulehekülg. Näitena veebilehtede populaarsusest võib tuua, et Prantsusmaa matkaorganisatsiooni FFRP leheküljel viibib pidevalt  onlines 60-100 matkahuvilist (alus: jooksev info lehelt).
Toimuvad üle-euroopalised messid, kokkutulekud ning koostööprojektid. Organisatsioonidel on oma infopunktid ning poodide kett, mis kaupleb kaartide, reisijuhtide ning matkaradasid tutvustava kirjandusega.
Regulaarüritused: radade märgistamise konverentsid, aastakonverentsid, Euroopa Matkapäev jpm
Euroopas Liidu maades on matkaorganisatsioonidel märgatav mõju valitsustele keskkonnahoiu, turismi reguleerimise ning era- ja riigimaade kasutamise (igameheõiguse) valdkonnas. ERA osaleb Europarlamendi töös kuuludes European Centre for Rural and Environmental Interest (CEIRE) gruppi
 
1.4 Mis on ERA aastakonverentsid?
ERA aastakonverentsid on 36-aastase traditsiooniga populaarsed üle-euroopalised mitmepäevased kokkusaamised, mille käigus lisaks organisatsioonilistele küsimustele tutvutakse vahetult  korraldajamaa matkavõimalustega – infra, loodus, teenused, kultuur jne.
Viimasel ajal on ERA ringkondades aktuaalseks teemaks ka tehnilised võimalused: ERA koostöös Euroopa ülikoolidega on välja töötamas telefonil ja pihuarvutil põhinevat matkaabimeest (postitsioneerimisseade + elektrooniline reisijuht jne). ERA konverentsidest osavõtjad on oma maade matkaorganisatsioonide arvamusliidrid, kelle kaudu info levib organisatsioonide lihtliikmeteni.

1.5. 2007. aastal toimuv ERA aastakonverents Eestis
13.-16. 09. 2007. aastal Eestis toimuva, arvult 38. aastakonverentsi eripäraks on  13. septembril toimuv avatud eelkonverents, mille eesmärgiks on otsekontaktide loomine Eesti otseselt ja kaudsemalt matkakorraldusega tegelevate ettevõtete ja organisatsioonide ja Euroopa matkaorganisatsioonide esindajate vahel. Keskseks teemaks avatud eelkonverentsil on vastutustundlik turism. Ettekanded teevad Eesti, Belgia, Šveitsi, Soome, Rootsi, Tšehhi teadlased, matkakorraldajad ja matkaorganisatsioonide esindajad.

14.-16. septembrini toimuval organisatsioonisisestel töökohtumiste arendatakse edasi teemasid, mis on seotud kaugmatkaradade märgistuse standardiseerimise, üleeuroopalise matkaradade ja vaatamisväärsuste elektroonilise andmebaasiga , looduses liikumist reguleeriva seadusandlusega, matkajuhtide väljaõppe ning turvalisusega jms-ga. Õhtuti toimuvad Eestit tutvustavad kultuurilis-meelelahutuslikud programmid Vabaõhumuuseumis, Laulasmaal, Lohusalu sadamas, Eesti Euroopa kaugmatkaraja lõigul E9, Paldiski matkarajal jm.

10.-16. septembrini on huvilistel võimalik osaleda konverentsieelses matkaprogrammis, mille käigus tutvutakse Naissaare, Lahemaa Rahvuspargi , Narva kindluse, Tallinna vanalinna jm-ga

1.6. 2007. aastal toimuva ERA aastakonverentsi tähtsus Eesti jaoks.
ERA aastakonverentsi toimumine 2007. aastal Eestis annab suurepärase võimaluse tutvustada Eestit kui reisi sihtkohta hästi määratletud sihtgrupile – matkaorganisatsioonidesse koondunud, laiemate kultuuri- ja loodushuvidega ning haritud eurooplasele.

1.7. Oodatav mõju.
·    Imagoloogiline
·    Euroopa kvaliteetturistide informeerituse ja arvu kasv.
·    Sidemed matkajate sihtgrupiga
·    Suurenenud mõju kaugmatkaradade väljaarenemiseks Eestis
·    Tõuge Eesti enda matkamise arengule.
·    Eesti matkakorraldajate informeerituse ja sidmete kasv.