Kaljo-Mihkel Johannes - omistatud 07.novembril 1998.a.
Johannes, Kaljo-Mihkel (23. 12. 1929 Alutaguse vald). Lõpetas 1949 Rakvere I Keskkooli ja 1959 masinatööstuse ökonoomika ja planeerimise erialal TPI majandusinseneri kvalifikatsiooniga. Töötanud aastatel 1954-65 Tallinna Autoremonditehases, 1965-73 ja 1978-92 Tallinna Elektrotehnika Instituudis inseneri, osakonnajuhataja ja peainseneri, 1973-78 EVTEN-s osakonnajuhatajana.
Matkamisega hakkas tegelema 1961. aastal oma töökohas matkasektsiooni asutamisega, aastast 1964 tegev Tallinna Matkaklubi juures. Harrastanud jalgratta-, jalgsi-, suusa- ja süstamatkamist, sooritanud 9 kategooriamatka, juhtinud 4. Omab II järku matkaspordis.
Alates 1964. aastast osa võtnud paljudest Balti, Eesti ja Tallinna matkajate kokkutulekutest peamiselt korraldajana, olnud tegev rahva- ja tervisematkade organiseerimisel ja läbiviimisel, mitme uudse tervisesarimatka algataja ning elluviija Eestis: 8 ja 10 puhkepäevamatka tervisele, 100 kevadist kilomeetrit, MIA (Matk Igal Aasta-ajal), Tuulteroosi matk, perekondade sügismatk jt; tegutsenud lektorina klubi matkakoolis, avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutisi ajalehtedes, esinenud korduvalt raadios ja TVs. Aastatel 1969-72 Tallinna MK juhatuse esimees (sel ajal saavutas klubi esmakordselt üleliidulisel matkaklubide vahelisel konkursil esikoha), 1977-79 EMF presiidiumi aseesimees, edasi kuni 1989 aastani esimees, oli Eesti Matkaliidu (EML) asutamise üks initsiaatoreid ning 1989. aasta lõpuni selle juhatuse esimees, hiljem juhatuse korraldusnõunik, ajalootoimkonna esimees. Olnud üle 20 aasta EVTEN nõukogu ja presiidiumi ning kolleegiumi liige, kuulunud ÜMF nõukogu ja presiidiumi koosseisu.
Alates 1955. aastast spordiühingu Kalev liige (aastast 1977 Kalevi auliige), olnud Kalevi kesknõukogu ja tervisespordi föderatsiooni, matkaliikumise "Tunne oma kodumaad" vabariikliku staabi, vabariikliku tervisespordi nõukogu jt ühiskondlike organisatsioonide liige. Keskkoolipõlves tegeles kergejõustiku ja suusatamisega.
Autasustatud Tallinna MK ja TEKN teenetemärkide, VMKK teenetevimpli, KSK teeneteplaadi ja paljude EVTEV, TEKN jt organisatsioonide tänu- ja aukirjade jm autasudega, EML auliige (1998).
Abielus, kaks tütart (1955, 1957); praegu pensionär Tallinnas.
16.02.1999
Eesti Matkabiograafiline leksikon
◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘Guido Leibur - omistatud 30.märtsil 2003.a.
Leibur, Guido (3. 12. 1948 Tallinn). Lõpetas 1967 Tallinna 46. Keskkooli ning 1973 TPI raadio-insenerina, töötas 1967-92 samas laborandi, labori juhataja, assistendi ja vanemõpetajana, alates 1992. aastast AS Eesti Telefon arvutisüsteemide osakonna-juhataja.
Esimese kategooriamatka tegi üliõpilasena 1968, aastast 1976 tegev Tallinna MKs. Sooritanud 55 kategooriamatka, millest juhtinud 38 ja arvukalt teisi pikemaid matku. Harrastanud vee-, jalgsi-, jalgratta-, suusa- ja mootorrattamatkamist, südamelähedasem on jalgsimatkamine. Eelistab põhjapoolsemaid matkarajoone ja suurema kehalise koormusega matku. On Eesti matkajate hulgas mitme matkarajooni esmaläbijaks (Taimõri pls-l Bõrranga, Tšukotka, Põhja-Jakuutia, Island, Alaska, Tulemaa jt). Tulnud korduvalt Eesti matkaspordi meistrivõistlustel auhinnalistele kohtadele, 2-kordne Eesti meister vee- ja kombineeritud matkamises (1985,1987), NSVL meistersportlase kandidaat matkamises (1988), Eesti meistermatkaja (1989), kaugmatkajuht.
Mitme veematkaürituse korraldaja ja peakorraldaja, juhtinud Eesti veematkajate delegatsioone kokkutulekutel ning üleliidulistel võistlustel ja Eesti matkajate delegatsioone Balti matkajate kokkutulekuil. Osalenud paljudel veematkavõistlustel võistlejana, tulnud auhinnalistele kohtadele, tegutsenud kohtuniku ja peakohtunikuna. Vabariikliku kategooria matkaspordi kohtunik. Tegutsenud lektorina klubi matkakoolis. Tallinna MK MKK liige, aastast 1985 EMF presiidiumi liige ja veematka komisjoni esimees, 1989 EML juhatuse liige ning 1993-2003 EML president. Esinenud matkamise teemadel TVs, raadios, avaldanud kirjutisi ajalehtedes, tegutseb amatöörfilmindusega.
Kuulunud spordiühingusse Kalev, harrastab pikamaasuusatamist.
Autasustatud Tallinna MK teenetevimpli ning EVTEN tänu- ja aukirjadega, valitud matkaüldsuse poolt Eesti 1987. aasta populaarseimaks matkajaks.
Abielus, kolm tütart (1984,1986,1988); elab Tallinnas; jätkab kaugmatkamist, peab lugu nädalavahetusmatkamisest oma tutvusringkonnaga.
30.03.2003
◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘Peeter Pungar - omistatud 07.11.2005.a. EML juhatuse otsusega
Pungar, Peeter (06.08.1942 Tartu). Lõpetas 1966.a TRÜ füüsika-matemaatikateaduskonna. Töötanud TPI arvutus-matemaatika kateedris assistendi, TA Küberneetika Instituudis vanemteaduri, Eesti Maaparandusprojektis sektorijuhataja ning Energiamüügis juhtivinsenerina, aastastst 1997 OÜ Elinet rakendusinsener..
Esimese süstamatka tegi 1967. aastal Koiva jõel, 1980. aastate algusest tegev Tallinna KM-s. Sooritanud ligi 50 kategooriamatka, neist juhtinud pooli. Harrastanud peamiselt veematkamist, teinud arvukalt kõrgema kategooria veematku Siberis ja Kesk-Aasias. Viimastel aastatel matkanud Euroopa riikides ja Aasias, 1999 juhtis esimest Eesti veematkajate rühma Nepaali jõgedel. Tulnud kahel korral Eest matkaspordi meistrivõistlustel oma alagrupis esikohale (1984, 1988) ja teistele auhinnalistele kohtadele. NSVL meistersportlane matkaspordis (1987), Eesti meistermatkaja (1990).
Osalenud matkajate kokkutulekutel ja võistlustel võistleja, kohtuniku ja peakohtunikuna. Tegutsenud pikka aega lektorina Tallinna MK kõikides matkakoolituse astmetes, oli 1996 kevadel matkaõppe taaselustamise üks initsiaator ja korraldaja. On matkaspordi uue klassifikaatori põhiautor, EML matkamärkide süsteemi loomise initsiaator ja väljatöötaja, toimetanud matkaalaseid kogumikke, avaldanud matkateemalisi kirjutisi ajalehtedes, esinenud raadios, TVs. Harrastab matkateemaliste eksliibriste valmistamist, kogub erialast kirjandust. Oli aastatel 1983-87 VMKK liige, aastast 1988 VMKK (praegu EMKK) esimees, EML asutamisest peale selle juhatuse liige, aastatel 1993-99 EML asepresident.
Kuulub spordiühingusse Kalev, tegelenud ka tõstespordi ja riistvõimlemisega.* Autasustatud TEKN ja EVTEN autasudega, on Põhjatähe Matkajuhi märgi kavaler (1999).
Abielus, elab Tallinnas; tegeleb matkamisega aktiivselt edasi.
◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘◙◘Raimond Tamming - omistatud 28. november 2008.
Tamming, Raimond (11.05.1928 Tallinn). Lõpetas 1953. aastal EPA veterinaariaarstina. Töötanud Keilas, Tallinna Külmhoones, loomaaias, Kirovi-nimelises kalurikolhoosis veterinaar - ja ETKVL süsteemis sanitaararstina. Olnud aastatel 1966-70 korrespondendiks ETV AK toimetuse, töötanud Nelijärve Turismibaasis, Tallinna Keemia ja Farmaatsiatehases jm.
Sihipärasele matkaspordiga tegelemisele ühutas Anto Raukase ettekanne Kamtšatka ekspeditsioonist ning osavõtt Baikali-matkast aastal 1962. Samast aastast VSÜ Kalev Tallinna Turismiklubi liige. Sooritanud 25 aasta jooksul rohkesti mitmepäeva- ja umbes 35 kategooriamatka, neist juhtinud 25. Harrastanud peamiselt jalgsimatkamist, teinud ka suusa-, mägi-, auto-, vee- ja jalgrattamatku. Saavutanud Eesti parima sportliku matka konkursil oma alagrupis esikoha (1967), NSVL meistersportlane matkamises (1968), Eesti meistermatkaja.
Alates 1964. aastast osalenud paljudel Tallinna, Eesti, Baltikumi ja üleliidulistel matkajate kokkutulekutel ja võistlustel kohtuniku, korraldaja ja ¾üriide liikme ning esimehena. Oli 1967. aastal esimene mägimatkakooli organiseerija Eestis, tegutsenud lektori ja õppuste juhendajana õppe-treeninglaagrites, vabariiklikus kategoorias matkaspordikohtunik (1981), vaneminstruktor, tulnud 11 korral vabariiklikul konkursil
Parim matkainstruktor võitjate hulka (1966-79).
Olnud 1966. aastast Tallinna MK esimees, EVTEN vabariikliku mägimatka seltsi asutajaliige ja esimees, kauaaegne VMKK esimees (1964-84), aseesimees ja liige (kuni 1991), TEKN Kesk MKK liige (1975-76; 1978-81). Aastatel 1979-85 EMF presidendi aseesimees.
Teinud tähelepanuväärset tööd matkamise propageerimisel ja tutvustamisel ajakirjanduses, TV-s ja raadios. Aastatel 1976-86 tegi kaastööd ETV saatesarjale
Lugedes looduse raamatut, millest kasvas välja autorisari
Lugedes matkaraamatut, mis tuli TV-saadete üleliidulisel konkursil selles ¾anris auhinnalisele kohale. Avaldanud umbes 50 matkateemalist kirjutist, esinenud üle 20 korra ER mitmetes saaeted, teinud telereportaa¾e tervise- ja rahvamatkaüritustelt ja matkajate kokkutulekutelt jmt.
Kuulunud spordiühingusse Dünamo, Lokomotiiv, Kalev. Tegelenud ka kergejõustlikuga, kiiruisutamise, jäähoki ja korvpallimänguga. Olnud aastatel 1944-47 paljukordne Tallinna koolinoorte ja Eesti noorte meister kõrgus- ja teivashüppes, tõkke- ja teatejooksudes ning 500 m kiiruisutamises. Saavutanud üleliidulistel koolinoorte võistlustel auhinnalisi kohti, tegelenud ka alpinismiga.
Autasustatud Tallinna MK ja TENK teenetemärkide, Tallinna ja vabariikliku KSK teenetemedali, vabariikliku KSK teeneteplaadi ning paljude tänu- ja aukirjadega. On Põhjatähe Matkajuhi märgi kavaler (1998).
Esimene matk jalgsimatk 1943. aastal marsruudil Haapsalu-Klooga-Laulasmaa.
Üks viimaseid matku 2008. aastal autoga Madeirale.
Pikim matkaretk 1968. aastal jalgsi/juhutranspordiga Habarovskist Irkutskisse. Kokku 3000 km, 3 nädalat.
Matkapiirkonnad - N-Liidu piires jalgsi-, mägi-, suusamatkad. Koola poolsaarest Karakumi kõrbeni; Karpaatidest Baikalini. Euroopas automatkad Nord Kapist Gibraltarini ja Brüsselist Belgradini.
Abielus, kaks poega (1955, 1968) ja tütat (1966). Praegu pensionär, elab Pärnus, armastab reisida.
16.02.1999
Eesti Matkabiograafiline leksikon