Väike matkaterminoloogia sõnastik

Eesti Matkaliit alustas 2006. aastal Matkaseletussõnastiku koostamist. Sõnastik on vajalik kõigile, kes puutuvad kokku matkamisega selleks, et ühtlustada matkaalaseid mõisteid ja nendest arusaamist. Käesolevaga esitame mõned märksõnad, mis on toimetamisel tekitanud enam vaidlusi. Oleme püüdnud anda võimalikult üheselt märksõnadele seletusi. Kui see ei ole õnnestunud, oleme andnud selgituseks erinevad variandid.

Toimetus ootab asjasthuvitatutelt aktiivset tagasisidet. Oleme huvitatud, et märksõnade selgitused oleksid tänast matkamist iseloomustavad. Ettepanekud omapoolsete formuleeringute osas palume saata e-mailiga aadressil info@matkaliit.ee  (subjekt: terminoloogia).

A

aas abinöörist* vahend haarava sõlme valmistamiseks mägimatkamisel

abalakovi vöö vööst, traksidest ja teraspandlast koosnev julgestuskomplekt, mida kasutatakse nii rinnasideme* kui istmena*

abinöör 6-8 mm läbimõõduga, reeglina sünteetilisest materjalist punutud nöör, tõmbetugevusega üle 500 kG

absoluutne kõrgus maapinna punkti kõrgus ookeani pinnast

adaptatsiooni tsoon kõrgusvahemik 6000 – 7000 m, kus inimorganism kohaneb ajutiselt; 2 – 3 nädalaga kurnatakse kohanemismehhanismid välja

aer vahend veesõiduki käitamiseks või roolimiseks inimjõul. Eristatakse tullidele toetuvaid ühelabalisi aere, tullideta kahelabalisi aere ning ühelabalisi aere ehk mõlasid*

aerutõmme põhiline moodus ujuvvahendi liikuma panemiseks ja juhtimiseks

ajagraafik matka* marsruudi* läbimise ajaline plaan

ajupuit kõrgveega ujuv või vee alanedes kaldakividele või takistustele takerdunud puit

ajupõrutus pead tabanud löögist põhjustatud ajukoe paikne kahjustus, mille üheks sümptomiks on mitmest tunnist kuni ööpäevani kestev teadvusetus

ajuvapustus pead tabanud löögist tekkinud kerge kahjustus, mille sümptomiteks on mitte üle poole tunni kestev teadvusetus ja lühiajaline mälulünk

aklimatiseerumine kohanemine uue elukeskkonna kliimaga

alpiaas metsapiirist* kõrgemal orgudes* ja nõlvadel paiknev rohumaa.

alpikepp terasotsikust ja liikuva käerihmaga matkakepp enesejulgestuseks lihtsamal mägimatkal*

alpikirka mägironija universaalne julgestusvahend ja tööriist, mis koosneb kihva ja labidaga peast, teravikust, neid ühendavast varrest ja käerihmast.

altimeeter kõrgusmõõtur. Matkal* kasutatakse baromeetrilisi kõrgusmõõtureid

altjulgestus julgestusvõte, kus tugi-* või julgestuspunkt*, mida läbib julgestusköis*, asub matkajast allpool. Kasutatakse eesronija liikumise julgestamiseks

alusmatt magamiskoti* alla pandav külma- ja niiskuskindel matt

amortisaator põhiköiest või lindist valmistatud vahend, mis summutab kukkumisel põhiköie kaudu ronijale kanduvat lööki

arvmõõt, arvmõõtkava murdarv, mis näitab, mitu korda on vahemaa pikkust loodusest kaardile* kandmisel vähendatud ( näiteks 1 : 100 000 vastab kaardil* 1 sm ja looduses 1 km)

asimuut 1. tõeline asimuut, astronoomilise meridiaani tasandi ja antud punkti läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk, mida loetakse põhjapunkti suunast ida poole (0-360 )

2. magnetiline asimuut, magnetilise meridiaani* põhjapunkti suuna ja antud suuna vaheline nurk, mida loetakse kellaosuti liikumise suunas (0-360 )

astang, riigel selgesti eristatava jalamiga järsak, sageli püstloodne nõlv

ATM (All terrain mobile), ATV (All terrain vehicle), kvadratik juhtrauaga juhitav nelja vedava rattaga mootorratas

autokülmik seade autos, kus külma annavad külmaelemendid või elektril töötav külmagregaat

automaatne pidur metallploki ja köie hõõrdumisele tuginev pidur, mis rakendub ronija kukkumisel

automatkamine matkaliik*, kus liikumisvahendiks on auto ja matk* toimub peamiselt mööda üldkasutatavaid teid

autostopp matkamismoodus aastatel 1961-1970 päriteed sõitvate juhuautode kasutamisega kilomeetritalongide vastu

avarii juhtum või olukord, mille tagajärjel saab kannatada matkaja* või matkavarustus* ja mis võib tingida matkaplaani muutmise ning rühmavälise abi kasutamise. Eristatakse:

keskmine avarii - keskmised traumad*, matkavarustuse* remont üle ühe päeva;
lihtne avarii - tavaliselt kergemad traumad*, matkavarustuse* väike remont;
raske avarii - rasked traumad*, olulise matkavarustuse* kaotamine, mis võivad tingida matka* katkestamise

avariinuga ja avariitikud päästevesti* juurde kuuluv nuga (soovitavalt tömbi otsaga puss ) ja veekindlas pakendis* veekindlad tikud

avariipakend individuaalne, eriolukorras kasutatav komplekt, mis sisaldab esmaabivahendeid, veekindlaid tikke, nuga jm.

avariitoit matkaja isiklikku varustusse kuuluv puutumatu, suure kalorsusega toiduvaru

avatud liustik liustik*, kus jää ja jäälõhed on lumega katmata

 

B

baaslaager soodsas asukohas paiknev matka põhilaager, kuhu koondatakse põhiosa varustusest, ööbitakse ja kust tehakse radiaale ümbruskonda

balloonigaas matkal toidu valmistamiseks ja valgustuseks kasutatav, ühekordse või mitmekordse kasutamisega balloonides hoitav gaas. Eristatakse: harilik gaas ja madalatel temperatuuridel kasutatav gaas

bivikott mittemärguvast, hingavast materjalist spetsiaalne kott ööbimiseks välitingimustes ilma telgita

bjeff ülevoolust, selle ees olevast voolupaisu piirkonnast (ülemine bjeff) ja selle taga olevast käreda voolu* piirkonnast (alumine bjeff) koosnev süsteem jõel

blokeering rinnasidet ja istet siduv abi-* või põhinööri* jupist või lindist ühendus

bobirada liustiku* pinnal voolava oja säng

boora tugev puhanguline tuul* mis puhub mäeahelikult rannikule ja millega kaasneb temperatuuri järsk langus

 

D

dendriitliustik põhi – ja kõrvalorgude liustike* liitumisel tekkinud liustik*.

deklinatsioon geograafilise meridiaani* ja magnetilise põhja – lõuna suuna vaheline nurk. Kui põhjasuunda näitav kompassinõel kaldub geograafilisest ida poole, loetakse deklinatsioon positiivseks, kui lääne poole, siis negatiivseks.

deklinatsiooninurk astronoomilise meridiaani* ja magnetilise meridiaani* vaheline nurk

dülfer vertikaalsel tugiköiel laskumise võte, kusjuures köis hõõrub ümber reie ja üle õla või istmekarabiinis ja üle õla. Tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata

 

E

eeltipp mäetipule* eelnev, viimasest madalam, tipu muljet jättev mäeosa

eksimine olukord, kus matkaja* ei suuda kaarti* maastikuga seostada ning teab oma asukohta kaardil* umbkaudu

ekspeditsioon matk* eriülesande täitmiseks (näit tutvumine uue matkarajooniga*; matkamarsruudi* väljatöötamine jne), ka eriülesannet täitev matkarühm*

elustamine, elushoid esmaabivõte kliinilises surmas oleva inimese elutalitluste taastamiseks peamiselt vereringe ja hingamise kunstliku säilitamise abil

EML auliige EML* aunimetus. Omistatakse isikule kauaaegse (vähemalt 10 aastat) ja tulemusliku tegevuse ning teenete eest matkategevuse arendamisel Eestis

EML juhatus EML* juht - ja esindusorgan. Juhatuse arvulise koosseisu ja liikmed (sh asepresidendid) kinnitab presidendi ettepanekul ametisse volikogu*

EML komisjon EML* alaline või ajutine tööorgan teatud tegevusala ulatuses juhatuses otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks ja otsuste elluviimiseks. Alaline komisjon tegutseb EML juhatuse* poolt kinnitatud põhimääruse alusel

EML komitee EML* alaline tööorgan mõne matkaliigi tegevuse koordineerimiseks ja juhtimiseks. Komitee tegutseb EML juhatuse* poolt kinnitatud põhimääruse alusel

EML liige ehk liikmesorganisatsioon juuriidiline isik, kelle tegevus vastab EML põhikirja nõuetele. EML*-il võivad olla tegev- ja toetaja-liikmed*

EML matkaürituste kalenderplaan EML* ametlik dokument, kus on fikseeritud kalendriaasta jooksul kavandatavad EML* matkaüritused. Dokumendis esitatakse järgmised näitajad : ürituse nimetus, toimumise aeg ja koht, üritusest osavõtjad ja nende kavandatav arv ning korraldamise eest vastutav liikmesorganisatsioon* ja isikud

EML nõukogu EML* töö- ja nõuandeorgan, mis koordineerib ja nõustab teatud tegevusvaldkonnaga seotud küsimusi EML liikmesorganisatsioonides*. Nõukogu tegutseb EML juhatuse* poolt kinnitatud põhimääruse ja tegevuskavade alusel

EML president EML*-i juht, kelle valib ja volituste tähtaja kinnitab volikogu*. President juhib juhatuse tööd ja ta võib esindada EML*-i.

EML põhikiri dokument, mis määrab Eesti Matkaliidu* tegevuse põhimõtted ja printsiibid

EML revident volikogu* poolt määratud isik, kes teostab järelvalvet EML juhatuse* ja teiste organite tegevuse üle

EML Teataja EML juhatuse ametlik infoleht paberkandjal ja interneti veebi koduleheküljel mis sisaldab operatiivinfot EML juhatuse*, EML liikmesorganisatsioonide* tegevuse ja matkakorralduse kohta Eestis

EML tegevliige matkamisega* tegelev juriidiline isik, kes tunnistab ja täidab EML* põhikirja. Tema esindaja volikogus on otsustava hääleõigusega

EML toetajaliige juriidiline isik, kes aktsepteerib EML põhikirja* ning aitab kaasa EML eesmärkide saavutamisele. Tema esindaja on volikogus nõuandva hääleõigusega

EML tööorgan EML juhatuse poolt moodustatud, teatud volitustega mitmest isikust koosnev alaline või ajutine ühiskondlik töörühm, mille kaudu EML* teostab põhikirjaga* kindlaksmääratud ülesandeid ( EML nõukogu, komisjon, komitee, toimkond * jne. )

EML volikogu Eesti Matkaliidu* kõrgeim organ, mis koosneb EML liikmesorganisatsioonide* poolt valitud ja delegeeritud esindajatest

EML volikogu istung - volikogu töövorm. Istungid toimuvad Põhikirjaga sätestatud korras

EML volikogu liige EML liikmesorganisatsiooni* hääleõigusliku või nõuandva hääleõigusega esindaja EML volikogus*.

EML, Eesti Matkaliit mittetulundusühing, mille põhitegevus on matkamise* arendamine Eestis. EML* ühendab matkamisega* tegelevaid või matkamise* arendamisest ja toetamisest huvitatud juriidilisi isikuid

enduro maastikusõidumootrratas

enesejulgestus jaguneb: 1. Julgestusviis liikumisel, kus kasutatakse enda julgestamiseks alpikeppi*, alpikirkat* või jäävasarat*. 2. Julgestusviis, kus julgestusots* on kinnitatud tugipunkti* või tugiköie külge

enesepidurdus võte nõlval enda libisemise peatamiseks või suunamiseks alpikepi*, alpikirka* või jäävasara* abil

eskimopööre süsta* 360 kraadine pööre ümber oma pikitelje, kusjuures sõitja kasutab pöörde sooritamiseks aeru* ning ei toetu veekogu põhja ega kaldale

ekstreemmatk keerukas matk, mis toimub ohu ja riski piiril

esmaabi viivitamatu lihtsate ja käepäraste võtetega abistamine vigastuse, õnnetuse ja äkkhaiguse puhul

esmaläbimine matkatee* või rajooni esmaläbimine*

Eristatakse absoluutne esmaläbimine* - matkatee* või rajoon on senini läbimata; suhteline esmaläbimine* - matkatee esmaläbimine kellegi või millegi suhtes (näit esmaläbimine* Eesti matkajate poolt jne)

euromatkarada, eurorada Euroopa Matkajate Assotsiatsiooni (ERA) juhtimisel ja Euroopa riikide matkaorganisatsioonide poolt rajatav Euroopa riike läbiv märgistatud matkaradade süsteem (näiteks jalgsirajad E 9 ja E 11, jalgrattarajad)

 

F

firninael rist- või nurkprofiiliga kergest metallist nael tugi- ja julgestuspunkti loomiseks firninõlval

firn tihenenud suureteraline lumi

fjord pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin

fumarool vulkaanilisel alal tekkinud lõhe, millest väljub kuum aur või gaas

föön mägedelt orgu või madalikule puhuv tuul, millega kaasneb temperatuuri järsk tõus ja õhuniiskuse langus

 

 

G

geiser perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas

geograafiline laius meridiaani* kaare pikkus (või selle vastav kesknurk) ekvaatorist kuni antud punkti läbiva paralleelini*

geograafilised koordinaadid olukord, kus seisva või liikuva punkti asukoht on määratud geograafilise laiuse* ja geograafilise pikkusega*

geograafiline pikkus ekvaatori kaare pikkus (või selle vastav kesknurk) null meridiaanist* kuni antud punkti läbiva meridiaanini*

generaliseerimine geograafilise mõõtkava vähendamisest tingitud kaarti sisu valik ja üldistamine

glisseerimine laskumine lumisel ja jäätunud pinnamoega nõlval poolkükkasendis, liueldes saapataldadel ja hoides tasakaalu julgestusasendis oleva alpikirka* või alpikepiga

GPS (Global Positioning System) sateliitsidel tuginev globaalne paiknemissüsteem, mis võimaldab matkajal* igal ajahetkel määrata oma asukohta

 

H

haakimine aerutamise võte, kus sõitja aeru* teatud nurga all vette pannes (lüües) ja seda samal kohal hoides, paneb süsta* pöörduma selle aeru* kui pöördepunkti ümber

haarats tugevast metallist nukkidega seade, mis võimaldab ronida mööda nööri ja sooritada teisi tehnilisi võtteid. Eristatakse kuju, käepideme olemasolu ja töötamise suuna (ühepoolne ja kahepoolne) järgi

iste tavaliselt laiast vööst ja jalaaasadest koosnev julgestusvahend

haav keha katte kudede (naha, limaskesta) ja enamasti neist läbi, sügavamal asetsevaisse kudedesse, ulatuv mehaaniline vigastus

hammas voolus paiknev ja veest väljaulatuv teravatipuline kivi

hapnikuvaegus, hüpoksia suurel kõrgusel õhurõhu ja hapniku osarõhu langusest tingitud hapniku puudujääk organismis, mida organismi enda kohanemismehhanismid ei kompenseeri

hingav materjal kehast eralduvat niiskust läbilaskev materjal

hoobamine aerutõmme* suunaga tagant ette, mis annab veesõidukile voolu suhtes negatiivse kiiruse või pöördemomendi

hüpe põhja moodus stopparist* väljumiseks, milleks sukeldutakse põhja ja ujutakse allavoolu

 

I

iglu, lumeonn kupli kujuline, pika sissekäigutunneliga, lumeblokkidest ehitis

inklinatsioon maa magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk (maamagnetism). Võib olla vahemikus + 90° kuni - 90° . Punkte, kus hälve on + 90° või - 90° , nimetatakse maa magnetpooluseks*

irdjää liustiku* kõige madalamale laskunud keelekujuline osa

iste tavaliselt laiast vööst ja jalaaasadest koosnev julgestusvahend

istematt niiskust ja külma isoleeriv istumise matt, mida tavaliselt kantakse ümber vöö

 

J

jalamilõhe, bergsrund lõhe liustiku* ülaosas nõlva külge külmunud ja nõlvast eraldunud jäämasside vahel. Jalamilõhe nõlvapoolne äär on orupoolsest kõrgemal

jalgrattamatkamine matkaliik, kus matkaja liikumisvahendiks on jalgratas ja matk* toimub peamiselt mööda üldkasutatavaid teid ning radu

jalgratta esivalgusti raami esiotsa kinnitatav tugeva võimsusega, valge või kollase valgusega, veekindel valgusti

jalgratta stopptuli jalgratta tagaosas või külggabariidil asuv punane helkur või tuli

jalgratta ettevalmistus toimingute kompleks, mis peab tagama jalgratta häireteta töö ja varustuse paigutuse matkal

jalgratta rehv paksu kulumiskindla kihiga (protektori ehk turvisega) pöiale (veljele) paigaldatav detail, mille sees on jalgratta lohvrehv*. Eristatakse maastiku- ja asfaldirehve

jalgratta lohvrehv suruõhuga täidetav suletud kummivoolik, millel on ventiil õhuvaru täiendamiseks

jalgratta käiguvahetaja mehhanism ülekandesuhete astmeliseks muutmiseks hammasülekannete ümberlülitamise teel. Eristatakse rummu sees ja väljas asetsevaid käiguvahetajaid

jalgratta kiirusmõõdik seadis jalgratta sõidukiiruse ja teiste sõidu parameetrite mõõtmiseks. Eristatakse mehhaanilisi ja elektroonilisi mõõdikuid

jalgrattasõit grupis matkajate liikumine üksteise järel kokkulepitud ja ohutul kaugusel üksteisest

jalgratturi kindad sõrmkindad, millised kaitsevad käsi vihma, külma ja päikese eest ning vähendavad vigastusi kukkumisel

jalgratturi kiiver õhupilude ja pehme vooderdisega kaitseotstarbeline plastikust peakate

jalgsimatkamine matkaliik*, kus matkaja* liigub jalgsi loodusmaastikul

joom, barr jõesuus paiknev ristne liivamadalik, mis on tekkinud jõevoolu kantud uhteainete settimisel

joonmõõt mõõtkava* graafiline väljendus kaardil* või plaanil*

juga järsk vee langus jõesängis olevalt astangult

julgestus ohutuse tagamine matkal kasutades erivõtteid- või vahendeid. Eristatakse enesejulgestus, üheaegne vahelduv (kaaslase) julgestus

julgestusköis põhiköis*, mille üks ots on kinnitatud julgestatava ja teine julgestaja või tugipunkti külge. Julgestaja annab köit järele või võtab sisse vastavalt julgestatava liikumisele

julgestusots julgestussüsteemist lähtuv põhiköiest* või lintaasast* ots enda kinnitamiseks tugipunkti* või tugiköie külge

julgestuspunkt enda või kaaslase julgestamiseks kasutatav punkt, mida ei kasutata tehnilise võtte sooritamiseks

julgestussüsteem tavaliselt rinnasidemest*, istmest* ja neid ühendavast blokeeringust* koosnev süsteem, mida kasutatakse inimese kinnitamiseks põhiköie külge

jääkosk järsk ja pikalt langev jäämurd*

jäämurd liustikusängi* järsu languse kohal tekkinud jääkuhjatiste ja lõhede kaootiline rägastik

jäärak, ovraag järsuveeruline, sageli paljuharuline ajutise vooluvee toimel püdelasse või veeristest koosnevasse pinnasesse uhutud org

jäävaring, liustikuvaring jääsammaste, jäälõhede vaheseinte või liustikukeele varing. Esineb jäämurdudes, jääkoskedes ja rippliustikel.

jääkonks, ais-fifi terava otsaga konksu ja käepidemega vahend kiireks tõusuks jääseinal

jäänael vahend tugi*- ja julgestuspunkti* loomiseks jäänõlval. Eristatakse sisselöödavaid ja sissekeeratavaid jäänaelu

jääpuur sissekeeratav torukujuline väliskeermega universaalne jäänael*

jäävasar, jääkirves sarnane alpikirkale*, kuid on lühema varrega ja labida asemel on haamer. Kasutatakse keerulistel jää- ja kaljumarsruutidel

järsak seinast* veidi laugem nõlv

jõelamm orupõhi, mille suurvesi üle ujutab

jõe läbimine seinana olukord, kus 3-4 matkajat läbivad jõe üksteisel õlgadest ümbert kinni hoides, ühtlaselt lühikeste libistavate sammudega liikudes, moodustades piki voolu seina

jõe läbimine tadžiki meetodil moodus, kud üksteisel õlgade ümbert kinni hoidvad, ringikujuliset paiknevad matkajad läbivad jõe, pööreldes ümber ringi nihkuva telje

K

Kaardi lugemine oskus aru saada kaardimärkidest* ja nendevahelistest suhetest ning selle põhjal maastiku ette kujutamine. Eristatakse:

kaardi ettelugemine - kaardi lugemine enne matkaraja* läbimist
kaardi järellugemine - kaardi lugemine pärast matkaraja* läbimist

kaardi orienteerimine kaardi geograafilise põhjasuuna kokkuseadmine geograafilise põhjasuunaga maastikul kompassi või maastikuelemendi järgi

kaardivõrk kaardil olev meridiaanide* ja paralleelide võrk* või muu võrgustik, mille kuju oleneb kartograafilisest projektsioonist*

kaarluide, barhaan poolkuukujuline luide kõrbes, mis asetseb risti valitseva tuule suunaga

kaart maa suurema pinnaosa tasapinnaline kujutis, millel on arvestatud maa kumerust ja kus on näidatud looduse elementide, objektide jm. paiknemist ning vastastikust sõltuvust vastavalt kaardiliigi nõuetele

Eristatakse üldgeograafilised ja temaatilised* kaardid

kaartõmme aerutamise võte , kus aeru* tõmmatakse ühelt poolt poolkaares pardast kaugemale ja teiselt poolt poolkaares pardale lähemale. Kaartõmmet kasutatakse üheaegselt nii kiiruse andmiseks kui ka veesõiduki kursi muutmiseks

kaetud liustik liustik*, kus jää ja jäälõhed on lumega kaetud

kalatõkked risti üle jõe teivastest, okstest jms. ehitatud tarad, mis suunavad kalu kitsastesse läbipääsudesse. Sageli ohtlikud veematkajale

kaldalõhe, rantkluft lõhe liustiku* jäämassi ja liustikusängi kalda vahel

kaldamoreen, servamoreen liustiku* servalt ümbritsevale pinnale pudenenud murendmaterjalist moreenvall

kalgaspoorid nõeljad, koonuse- või kärjekujulised jääst moodustised liustiku* pinnal

kaljueend suhteliselt ühtlasest kaljupinnast väljaulatuv osa

kaljuhaamer haamrikujuline kinnitusaasaga tööriist kalju- ja jäänaelte sisselöömiseks ning kaljuservade ümardamiseks

kaljukingad kerged kummist jalanõud kaljudel ronimiseks

kaljulõhe kaljupraost* suurem avaus, kuhu mahuvad sõrmed, käsi või jalg

kaljunael spetsiaalne nael tugi-* või julgestuspunkti* loomiseks kaljudel. Eristatakse kuju, materjali, kaljuprao suuna ja karabiiniga ühendamise viisi järgi

kaljunukk kaljumonoliidi osa, mille kuju võimaldab sellest haarata, sellele toetuda või kinnitada julgestusköit

kaljupragu pragu kaljumonoliidis

kaljuronimine mägironimise* haru, kus eesmärgiks on keeruka seinamarsruudi läbimine

kaljuõnarus süvend kaljumonoliidis, mis on kasutatav ronimisel

kallas (vasak – parem) seistes näoga voolu suunas on parem kallas paremal ja vasak kallas vasakul

kamin suur kaljulõhe*, kuhu mahub inimene

kanjon kitsas, sügav, järskude, sageli astmeliste veergudega org, mis on tekkinud pinnasesse jõe uuristava toime tagajärjel

kanjonorg järskude nõlvade või püstloodsete seintega ja terrassidega org

kanuu pealt lahtine, teravate otstega plastikust või puidust veesõiduk, milles sõitja istub või põlvitab, kasutades sõudmiseks mõla*

karabiin tugevast metallist vahelüli töötamiseks nööride ja muude abivahenditega. Eristatakse kuju, materjali, lukustuse olemasolu ja talutava koormuse järgi

karabiinpidur kahest või enamast karabiinist* koosnev laskumisseade*

karniis kaljunõlva kohale ulatuv suurem kaljueend*

kartograafiline projektsioon projekteerimisviis maa* pinna kujutamiseks tasapinnal (polaarne asimuudiline-, normaalne silindriline, normaalne kooniline-, pseudosilindriline- või polükooniline projektsioon). Merekaartide koostamisel kasutatakse normaalset silindrilist projektsiooni, mida mere terminoloogias nimetatakse merkaatori projektsiooniks

kassid saabaste alla kinnitatavad 10-14 hambalised reguleeritava pikkusega metallist abivahendid. Eristatakse kuju, materjali ja saabaste külge kinnitamise viisi (rihmadega, klambritega jne.) järgi

kategooriamatk matkaorganisatsiooni poolt registreeritud, matkaspordi eeskirjadele ja normidele vastav matk

kattejää jõesängi osaliselt või täielikult kattev jää, mis ei sula ka suvel (esineb polaarpiirkondades)

katteliustik suurtel laiuskraadidel esinev täielikult maapinna ebatasasusi kattev ulatuslik liustik*

katuseboks, katusekast auto katusele kinnitatav aerodünaamilise kujuga ilmastikukindel kast varustuse mahutamiseks

katuseraam auto katusele kinnitatav konstruktsioon varustuse paigutamiseks

kaudne südame massaaž esmaabivõte, mille puhul kätega rindkerele surumisega normaalse südame töö rütmis säilitatakse vereringe südame seiskumise ajal

kaugmatk mitmepäevamatk* väljaspool Eesti piire

keskmoreen liustike ühinemisel sisemiste servade külgmoreenidest* liustiku pinnal moodustunud moreenvall

kiilukujuline lõhe lõhe liustikukalde järsu suurenemise (allpool kitsenev lõhe) või järsu vähenemise (allpool laienev lõhe) kohal

kinnituskumm, ekspander erineva pikkusega punutud kumminöör, mille otstes on konksud. Kasutatakse matkavarustuse* kinnitamiseks

kiiver amortiseeriva karkassi ja lõuarihmaga spetsiaalne peakaitse liikumisel mägedes või mägijõgedel

kirkakatapult lumenõlval alpikirkadest ja köitest moodustatud tugipunkt, mille saab peale laskumist väljatõmbeköie* abil nõlvalt likvideerida

kiviaed enamasti risti üle jõe paiknev kivirida kärestiku* alguses või kärestikus* oleval astangul (näit vanad veskitammid jm.)

kivikärestik käredavooluline* pikem jõe osa, kus voolus on palju kive, kuid puudub tugev peavool*, seisulaine* ja suured astangud

kivivaring kaljumassiivist (põhiliselt külmamurenemise tagajärjel) eraldunud osa ning selle poolt kaasa haaratud murendi varing

klassifitseeritud matkamarsruut matkaorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele vastav matkamarsruut*

kleepumine tugeva voolu poolt veesõiduki või inimese surumine vastu kaljuseina või kivi

kombineeritud matk matkamoodus, kus matkajad kasutavad ühe matka* käigus matkamarsruudi* läbimisel erinevaid liikumise viise ( jalgsi + vesi , jalgsi + jalgratas, jalgsi + speleo jne.)

kokpit süsta* tekis olev ovaalne ava, milles istub sõitja

kompass riist ilmakaarte määramiseks

Eristatakse magnetkompassid ja vurrkompassid. Magnetkompassid omakorda liigitatakse kuiv- ja vedelikkompassideks

kompassi orienteerimine kompassi* seadmine nii, et tema skaala põhjasuund ühtiks magneetilise põhjasuunaga

konglomeraat moreenist* ja/või rusust koosnev kohati tsementeerunud pinnas

kontraforss mäeharja nõlva toetav lühike järsk ribi*

kontrolliv käsi käsi, mis hoiab süsta aeru* fikseeritult

kontrollmatk matkarühma ettevalmistustaseme kontrollimiseks ja hindamiseks sooritatud matk*

kontrolltelegramm (telegramm, faks, jne) kiirteade, millega kaugmatkal* olev matkarühm teatab matka* registreerinud organisatsioonile kokkulepitud marsruudipunktini jõudmisest. Oli levinud endise Nõukogude Liidu ajal sportlikel matkadel*

kontrolltähtaeg matka* registreerinud organisatsiooni poolt matkarühmale antud tähtaeg teatud marsruudipunkti jõudmise kohta. Kasutatakse peamiselt kategooriamatkade* juures

koolimatk õppeasutuse poolt korraldatav matk*, millest osavõtjad on valdavalt kooliõpilased ja matkarühma* koosseisu kuulub pedagoog.

korablik kalapüügil ja julgestusel kasutatav puust ujuvvahend (pikkus 40 – 70 sm), mis liigub voolus traversseerimise põhimõttel

korgitsnael peenike sissekeeratav jäänael*. Kasutatakse enamasti seljakoti ja muude abivahendite kinnitamiseks

kork kinnikiilunud kivi kaminas*

kosk astangutüüpi kärestik*, kus astang ei ole vertikaalne. Kosk on iseloomult kärestiku* ja joa* vahepealne vorm

kreen paadi kalle pikitelje suhtes. Sõitja annab paadile kreeni, et sooritada sõidumanöövreid

krokii maaala üksikasjalik silmamõõduline joonis, millele on kantud tarvilikud objektid ja situatsioon. Krokiiga võib kaasneda kaugusi, asimuute jms sisaldav kirjeldus

kuluaar süvend kaljunõlval, mida mööda variseb alla murendmaterjal

kunstlik hingamine esmaabivõte kopsuventilatsiooni säilitamiseks, kus puhutakse rütmiliselt õhku kannatanu kopsudesse

kuristik, kuristikuorg püstloodsete seintega kitsas ja sügav org*

kuru mäeaheliku* ületamiseks sobiv mäeharja madalaim koht.

kurvimeeter mõõteriist, millega mõõdetakse kaartidel*, plaanidel jm. leiduvate kõverjoonte ja lõikude pikkust

kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamise kohta pole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid

kuumarabandus kuumusest ja koormusest tekkiv äge keha temperatuuri tõus

köie puhtimine köie kokkukerimine ja otste kinnitamine

kõrvalahelik peaahelikust* madalam ja enamasti sellega paralleelne ahelik. On peaahelikust* eraldatud orgudega

kõrvalorg külgahelikke* eraldav org, mis suubub põhiorgu*

kõrvalvool osa jõe üldisest voolust, kus voolukiirus on väiksem kui peavoolus

käre vool voolamine, kus voolusängi kalle, voolusängi ristlõige või vooluhulk ei ole konstantsed

kärestik madalam kiirevooluline jõelõik, kus jõesäng on ebatasane ja kivine. Kärestikku iseloomustab tugev peavool* ja seisulaine *

külgmoreen kaljudelt liustiku* servale langenud murenenud materjalist moodustunud moreenvall

külmamurenemine kaljupinnase murenemine kalju pragudesse imbunud vee vahelduva külmumise ja sulamise tõttu

külmaväsimus pideval külma käes viibimisel, eriti suurel füüsilisel koormusel ja suures kõrguses tekkiv südame ülekoormus

külmumus külma esemega kokkupuutest või külmas viibimisest tekkinud keha kudede külmakahjustus

küüned hambal* moodustuv padi*, sageli pritsmelise harjaga

külmööbimine ööbimine välitingimustes: 1. Mägimatkal ilma telgita. 2. Talimatkal kütteta telgis

 

L

laagripaik koht matkal, kus puhatakse või paigaldatakse telgid

laevatee, faarvater kahe või enama punkti vaheline navigatsiooniliselt ohutu, tähistatud laevasõidutee merel või muul veekogul

laine ruumis leviv perioodiline häiritus. Veepinnal levivad nn ristlained, kus võnkumine toimub lainete levimise suunaga risti. Üldiselt liigub järvedes laine ja vesi seisab paigal (seisev vesi), jões voolab vesi ja seisulaine* püsib paigal

lainel surfamine süsta* paigalhoidmine tasakaalustavate jõudude mõjul seisulainel*

lammorg lai, tasase põhjaga, külgerosiooni poolt kujundatud org

langev laine seisulaine*, millel ei jätku energiat oma harja või kuju säilitamiseks ning osa lainest langeb vastuvoolu tagasi

laskumisrada suhteliselt järsk, peene rusu või lumega kaetud rada, mida kasutatakse nõlvalt otse laskumiseks

lavamägi pealt tasane, ilma väljaulatuva tiputa järsunõlvaline mägi

laviin mäenõlvalt allasööstev lumi või muu pude materjal. Eristatakse 1. Liikumistee järgi: säng-, nõlva- ja hüppelaviin. 2. Lume koostise järgi: kuiv laviin  pulberlaviin, kahune laviin, plaatlaviin) ning märg laviin (niiske lume laviin, pinnaselaviin, firnilaviin, segalaviin)

laviinikoonus laviini tagajärjel oru põhja koonusekujuliselt kuhjunud tiheda lume või muu materjali moodustis

laviinilabidas kergest metallist, lühikese varrega labidas

laviininöör matkaja külge kinnitatud 15 m pikkune erksavärviline lint või nöör, millele on 1 meetriste vahedega märgitud suund ja kaugus nööri otsani, mis kergendab laviini* mattunu leidmist

laviinisond kokkupandav või terviklik teravikuga varb laviini mattunu otsimiseks

leetseljak madal piklik ebasümmeetrilise läbilõikega liivavall veealusel rannanõlval. Leetseljakud paiknevad rannajoonega enam-vähem rööbiti, harilikult 2-4 kaupa

legend 1. Matkarajooni* seletuskiri. 2. Kaardil* kasutatud kaardimärkide* selgitus

liikumine asimuudi järgi moodus suuna ja liikumistee valikuks kompassi* ning kaardi* abil

liikumine kompassi järgi moodus maastikul liikumiseks kompassi * abil kasutades orientiire

liitmatk, jätkumatk mitmest osast koosnev erinevatel aegadel (ühe matkahooaja vältel) sooritatud matk*

liitplokk, polüspast põhiköiel* abinööridest ja karabiinidest moodustatud plokksüsteem tugiköie pingutamiseks või raskuse (näit. kannatanu koos saatjaga) tõstmiseks

lineaarmatk matk*, mille algus- ja lõpppunkt on erinevates kohtades, marsruut* läbitakse ühes suunas

lintaas, sling ebasoodsas kohas paikneva tugi-* või julgestuspunkti pikendus põhiköie* hõõrdumise vähendamiseks, kasutatakse ka julgestusotsana jm.

lint sünteetilisest materjalist riba julgestussüsteemi, lintaasa* või amortisaatori* valmistamiseks. Eristataks: tasapinnalisi ja torukujulisi linte

liustik lumest ja firnist* tekkinud jää, mis voolab oma raskuse tõttu.

liustiku häil liustiku* ülemine osa, kus toimub lume, firni* ja jää kokkukuhjumine ning tihenemine

liustiku sulamistsoon, ablatsioonitsoon lumepiirist* allpool olev liustiku* ala

liustiku toitetsoon lumepiirist* kõrgemal asuv liustiku* osa koos selle kohal olevate nõlvadega

liustikukaev sulamisvee poolt liustikku* uuristatud vertikaalne auk

liustikukeel liustiku* kõige madalamale laskunud keelekujuline osa

liustikukoobas, grott avaus liustiku* keele otsas, kust väljub oja või jõgi

liustikumüts mütsikujuline tipuliustik*. On iseloomulik ümaratele tippudele ja vulkaanidele

liustikuseen liustiku* pinnast väljaulatuv jääsammas koos selle otsas oleva kiviga

liustikusoo lumest ja sulamisveest moodustunud soine ala laugel liustikupinnal

liustikuveski liustikukaev* , kus vesi langeb pööreldes liustiku sügavusse.

looduse õpperada looduses märgistatud, vaatluspunktide ning kättesaadava informatsiooniga varustatud matkarada*

looduslik takistus marsruudil* liikumist raskendavad takistused (näit. tormimurd, kärestikuline või kiirevooluline jõgi, rasked teeolud, järsud nõlvad jms)

loots kirjeldus, mis sisaldab veemarsruudi läbimiseks olulist teavet (näit takistustevahelist kaugust, takistuste iseloomu, takistusele eelnevaid iseloomulikke kaldamärke* jne)

lumeankur labidakujuline metallplaat või muu suure pinnaga ese (näit. suusk või lund täis telgikott) tugipunkti* loomiseks lumenõlval

lumeinimene, jeti oletatav inimeselaadne karvane olend, kes elutsevat raskesti ligipääsetavais paikades Himaalajas, Pamiiris, Kaukaasias ja Põhja-Ameerikas

lumekarniis mäeharja tuulealusel küljel tekkinud karniis*

lumekindad mitmekihilised, soojapidavad, hingavast materjalist*, küünarnukini ulatuvad kindad

lumelaam mäenõlva osaliselt kattev lumeriba

lumeleopard algselt neljale üle 7000 m mäetipule ja alates 1990 viiele kõrgemale mäetipule, tõusnud mägironija* aunimetus endises Nõukogude Liidus

lumemold kaljude päikesest soojenemisel lumes tekkiv süvend

lumeprillid näo vastu liibuvate servadega, tumedate filtritega, ultraviolettkiirgust mitte läbilaskvad prillid

lumepiir tinglik kõrgusjoon, millest kõrgemal on lume kuhjumine võrreldes lume sulamisega ülekaalus

lumepimedus ultraviolettkiirguse mõjul tekkinud äge silmasarvkesta-sidekestapõletik

lumeplatoo lumega kaetud platoo*

lumerääts ovaalse kujuga, punutud põhjaga, saabaste alla kinnitatav abivahend pehmel lumel liikumiseks

lumesild lumest moodustunud sild liustikulõhe või oja kohal

lumesokid jalatsile tõmmatav, üle pahkluu ulatuv, kaitse külma ja lume eest

lumesukad, bahillid jalatsile tõmmatavad, põlvini ulatuvad, sageli sooja voodriga, tugevast materjalist jalgade kaitsed külma ja lume eest

lumetiiger Himaalaja kõrgekspeditsioonide varustuse kandjana silmapaistnud põliselanike aunimetus

lumeväli lumega kaetud väikese kaldega nõlv

luumurd mehaanilisel põhjusel või haiguse tagajärjel tekkinud luu vigastus.

Eristatakse kinnine– ja lahtine luumurd

luure (matkal) takistuste (kärestikud, tammid jne) eelnev ülevaatamine, sobiva liikumistee valimiseks

lõkkekonks keedunõude hoidmiseks lõkketrossile* paigaldatav metallkonks

lõkketross peenike terastross toidukeetmisvahendite hoidmiseks lõkke kohal

lämbus, asfüksia hapnikuvaegus ja samaaegne süsinikoksiidi kuhjumine veres

lähimatk matk Eestis

lühimatk ühepäevane matk

 

 

M

maa poolused maa telje* lõikepunktid maa pinnaga (põhjapoolus, lõunapoolus). Seal on inklinatsioon* +90° või - 90°

maa telg mõeldav sirge (polaartelg), mille ümber maa pöörleb.

maastikulugemine maastiku objektide ja nendevaheliste suhete eristamise ning kaardil* kujutamise oskus

madal, madalik madalaveeline ala veekogus, kus sügavus on väiksem kui ümberringi. Kaldamadalik laiub rannast mere suunas, sügavus suureneb järk-järgult

magamiskott soojahoidvast ja niiskusekindlast materjalist kott magamiseks

magnetiline anomaalia maamagnetismile iseloomulike suuruste kohalik kõrvalekaldumine normaalväärtustest

magnetpoolus punktid, kus inklinatsioon* on 90° (magnetnõel pöördub vertikaalseks)

marsruudi profiil marsruudi* pikkuses maapinna lõikejoon ristloodis tasapinnaga. Võimaldab hinnata marsruudi* iseärasusi ja keerukust

marsruudiraamat, matkaraamat dokument sportlikku matka* sooritava matkarühma*kohta Nõukogude Liidu ajal, mis sisaldas andmeid rühma liikmete, marsruudi*, matka kalenderplaani, kontrolltähtaegade*, varustuse* jm. kohta

marsruudi silmamõõduline mõõdistamine marsruudi* skitseerimine, kus kaugused määratakse ligikaudselt sammudega, liikumise aja või silma järgi

matk puhkeotstarbeline või sportlik rännak looduses

matka plaan, kalenderplaan matkamarsruudi läbimise plaan päevade lõikes

matkaaasta aastane periood, mille jooksul on sooritatud matkad*

matkaaktiiv matkaorganisatsiooni liikmeskonna kõige tegevam ja toimekam osa

matkaalane teabepank matkajatele* vajalik andmestik mingil infokandjal

matkaaruanne matkaorganisatsiooni nõuete kohaselt koostatud aruanne sooritatud matka* kohta

matkaapteek esmaabi ja ravivahendite kogum matkal

matkaeetika moraalinormid inimese käitumiseks matkal*

matkaembleem matka*, matkaüritust või matkasündmust kajastav või tähistav sümboolne märk

matkahooaeg enamkasutatav matkaperiood

matkainstruktor matkaalast kvalifikatsiooni omav matkaoskuste õpetaja, juhendaja

matkajalgratas matkamiseks* kohandatud, tugevdatud raamiga, esi- ja tagapakiraamiga*, käikudega, erinevate rehvide* kasutamise võimalusega jalgratas sõiduks maastikul ja teedel

matkajalgratta kott spetsiaalsete rihmade või klambritega jalgratta esi- või tagapakiraami* külge kinnitatav matkavarustuse kott. Mahtuvus määratakse liitrites

matkajalgratta pakiraam tugev raam matkavarustuse kinnitamiseks. Eristatakse taga- ja esipakiraami

matkajalgratta remondikomplekt tööriistade ja remondimaterjalide kogum jalgratta remondiks väliolukorras

matkajalgratturi jalanõud tugeva tallaga jalanõud

matkaja kvalifikatsioon matkaja* erialase ettevalmistuse tase matkaalaseks tegevuseks või matkaks*

matkaja, rändur matkamise harrastaja

matkajate kokkutulek matkaklubi* või matkamisega tegeleva organisatsiooni poolt korraldatud matkajate* ja matkahuviliste rohkearvuline kokkusaamine, kus on olulisel kohal matkasportlikud võistlused ja muud tervistavad spordiüritused, matkakogemuste ja matkamuljete vahetamine jm. Suvised kokkutulekud toimuvad reeglina telklaagris

matkaja vihmakeep matkaja ja seljakoti kaitseks kasutatav erilõikeline vihmakaitse

matkajuht, grupijuht matkarühma liikmete poolt valitud või matka* korraldava organisatsiooni poolt nimetatud kogemustega matkaja*, kes vastutab matkarühma matkaks ettevalmistamise ja matka plaanikohase ning ohutu toimumise eest. Matkajuhi korraldused on matka toimumise ajal matkarühma liikmetele täitmiseks kohustuslikud

matkakaader matkaalase ettevalmistuse saanud matkajad* (matkakoolituse läbinud). Matkakaadri hulka kuuluvad matkaorganisatsioonide struktuurüksuste juhid ja liikmed, matkajuhid*, matkainstruktorid* ja matkaspordi kohtunikud

matkakaart, matkaleht matkarühma esitlev dokument, mis sisaldab andmeid matkarühma koosseisu, marsruudi*, matkaplaani jm. kohta

matkakatamaraan raami abil ühendatud kahe pikisuunalise ujukiga veesõiduk

matkakeerukusaste, matkaraskusaste (N Liidu ajal matkaraskuskategooria) matka iseloomustav näitaja

matkaklubi mittetulundusühing, mille põhitegevuseks on matkamine*. Matkaklubi ühendab vabatahtlikkuse alusel matkajaid* ja matkahuvilisi ühiseks matkaalaseks tegevuseks

matkakonsultant kõrge matkaalase kvalifikatsiooniga matkaja, kes tegeleb matkajate juhendamisega

matkakool matkaorganisatsiooni struktuuriüksus või iseseisev juriidiline isik, mis korraldab õppeprogrammide ja –plaanide alusel matkajate koolitust*

matkakoolitus matkajate* matkaalane ettevalmistus

matkakorraldaja juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes korraldab matku

matkalaager matkajate ajutine telkidega peatus - või puhkepaik

matkaliik tunnus, mis iseloomustab matkaja* liikumisviisi.  Eristatakse järgmisi matkaliike: auto*-, jalgratta*- , jalgsi*-, moto-*, mägi-*, speleo*-, suusa*- ja veematkamine*

matkasaapad, trekingsaapad, vibramsaapad profileeritud tallaga spetsiaalsed saapad

matkatee, marsruut, matkakava matkaks* valitud, määratud, kavandatud või tegelik liikumistee. Eristatakse: joon-, radiaal-, ring- ja segamarsruute

matkameisterlikkus matkaja* matkaalaste kogemuste ja teadmiste tase

matkamine sportlik , teadmisi ja tunnetuse piire laiendav tegevus, mis on seotud sihipärase liikumisega loodusmaastikul

matkaohutus organisatsiooniliste ja praktiliste abinõude kogum, mille rakendamine loob tingimused ohutuks matkamiseks*.

matkaparv täispuhutavate balloonidega veesõiduk, kus sõitjad kasutavad mõlasid*. Jäiga raamiga parvel kasutatakse ka paarisaerusid või saba ja ninaaeru

matkakepp terava otsaga kepp. Eristatakse: terviklikke ja teleskoopkeppe*

matkalõke tuli toidu valmistamiseks ja soojendamiseks. Eristatakse: toidulõke, valvurilõke, seinlõke, kaevulõke, koonuslõke jm.

matkapriimus seade toidu valmistamiseks matkal. Eristatakse vedelküttega, gaasiküttega (varjatud ja lahtise leegiga), tahke kütusega (kuivpiiritus)

matkapäevik vabas vormis koostatud ja kujundatud matka* kirjeldus

matkarada looduses märgistatud või kaardile* kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud matkatee* või looduse õpperada*

matkarajoon, matkaregioon geograafiline või administratiivne piirkond, kus toimub matk*

matkareis matka* erivorm, kus matkarühmad* kasutavad matkarajooni* jõudmiseks matka korraldava organisatsiooni reisiteenust. Iseloomulik on reisil ekskursioonide suurem osatähtsus

matkarühm, matkagrupp ühiseks matkaks* koondunud matkajad*

matkasektsioon matkajaid* ühiseks tegevuseks koondav struktuur mõnes organisatsioonis

matkaspordi eeskiri matkade organiseerimise ja korraldamise reeglistik

matkaspordiaste, matkaspordi järk matkaja, matkasportlase kvalifikatsiooni* näitaja

matkasport spordiala, mis vastab teatud eeskirjadele ja normatiividele

matkasportlane matkaspordi * harrastaja

matkastrateegia määratleb matkajate* käitumise matkal* tekkida võivates olukordades

matkasuusakepp suure läbimõõdulise rõngaga suusakepp

matkasuusad suusad liikumiseks radadeta lumes. Eristatakse: laiad suusad, metallkantidega suusad, steppsuusad jne.

matkasüst pehme kattega (kummeeritud või sünteetilisest materjalist), jäiga karkassiga, kokkupandav või plastikust erikujuline veesõiduk

matkataktika matkamises* kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava

matkatehnika matkamises kasutatavad võtted

matkatehnikavõistlus võistlusala, kus matkajad* täidavad võistlusrajal mitmesuguseid tegelikes matkatingimustes esineda võivaid matkatehnilisi võtteid

matkatelk kaasaskantav, kergest elastsest materjalist karkassile paigaldatav, tuule ja veekindel kinnine varjualune matkajate majutamiseks. Eristatakse kuju, konstruktsiooni, suuruse jne. järgi

matkatõend matkaorganisatsiooni poolt matkajale* antav dokument, mis kinnitab sooritatud sportliku matka* vastavust nõuetele.

matkavarustus matka* sooritamiseks vajalikud vahendid ja toit. Eristatakse isiklikku- ja rühma matkavarustust.

meander jõe looge

meremärgid, navigatsiooniohtude tähistus on rajatised või ujuvad seadmed, mis võimaldavad määrata veesõiduki asukohta, tähistavad ohtu, laevateed või mingit erilist piirkonda. Kasutusel rahvusvahelised meremärkide süsteemid A ja B. Jagunevad kalda– ja ujuvmärkideks. Kaldamärgid on tuletorn, paak, muud hästi nähtavad ehitised ja looduslikud märgid. Ujuvmärgid on tulelaev, poi, paakpoi ja tooder. Laevatee tähistamisel ujuvmärkidega kasutatakse kardinaal- ehk ilmakaarte süsteemi, lateraal- ehk külgede süsteemi või telgsüsteemi. Jõgedes ja lahtedes arvestatakse faarvaatri paremat ja vasakut külge merelt maa poole sõidu suunas, kus paremal on rohelised ja vasakul punased tähised.

meresüst, kajak algselt eskimote kerge, hülge- või karibunahast kattega avameresüst. Kaasajal plastikust, pikk, mahukas ja kiire, ühe- või kahekohaline pikemateks merematkadeks sobiv süst*

meridiaan suurring* , mis läbib maa pooluseid*

metsapiir tinglik kõrgusjoon, millest allpool kasvab mets

minestus lühiajaline teadvuse kaotus

mitmepäevamatk matk* kestvusega rohkem kui üks päev

mittetäieliku aklimatiseerumise tsoon kõrgusvahemik 5300m kuni 6000m, kus organismi kohanemisreaktsioonid ei ole võimelised täielikult kõrvaldama kõrguse mõju

moreen liustiku* poolt edasi kantud või kantav murendmaterjal. Eristatakse koos liustikuga liikuvat ja ladestunud moreeni

moreenjärv põhi-* või kaldamoreeni* lohus moodustunud järv

motomatkamine matkaliik, kus matkaja* liikumisvahendiks on mootorratas, mopeed või muu mootori jõul liikuv kahe-, kolme- või neljarattaline sõiduk ja matkamine* toimub peamiselt mööda üldkasutavaid teid ja teeradu

mudavulkaan lamekoonuseline, peeneteralisest setendist koosnev kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub muda

murdlaine laine*, mille hari liigub kiiremini kui põhi ja laine hari langeb ettepoole

mussoon püsiv tuulte süsteem, milles tuuled püsivalt puhuvad suvel talvega võrreldes vastassuunaliselt

mõla ühe labaga aer*, mille varre ühes otsas on aeru laba ja teises otsas põikpuu (kark)

mõõtkava, kaardimõõt, mastaap plaanil* või kaardil* vastava lõigu pikkuse ja looduses oleva sama lõigu pikkuse suhe. Väljendatakse numbriliselt või graafiliselt

mäeahelik mäestiku* osa, mis koosneb samal joonel paiknevatest tippudest

mäehari suhteliselt horisontaalne mäe põhinõlvade lõikumisjoon

mäemassiiv lähestikku paiknevad, mõõtmetelt sarnased, väheliigendatud tipud, mis on ühisel alusel ehk tüvendil. Mäemassiivi piirid määrab selle geoloogiline minevik

mäestik geoloogiliste protsesside toimel üles kergitatud ja tugevasti liigendatud maapind. Koosneb mäeahelikest* ning ahelike vahelistest orgudest ja nõgudest

mäesõlm mitme mäeaheliku* ühinemiskoht

mäetipp ümbritsevast maapinnast kõrgemale ulatuv, selgelt eristatav mäeosa.  Eristatakse nõel, hammas, torn, sarv, püramiid, koonus, kuppel jt. tippe

mägi positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m

mägihaigus hapnikuvaegusest tingitud haiguslik seisund, mis esineb kõrgmägedes vähese aklimatiseerumise korral ja võib lõppeda surmaga (peavalu, ärritatavus, iiveldus jne.)

mägimatkamine matkaliik, kus matkaja liigub jalgsi mägedes, ületades reeglina erineva keerukusega mäekurusid, mägijõgesid ja tõustes mäetippudele*

mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala, kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud*, platood* ja mäemassiivid*

mägironimine, alpinism liikumine mägedes, tõus mäetippudele, liustikele jm.

mägisaapad spetsiaalsed jalanõud mägedes matkamiseks. Eristatakse põhimaterjali, kedride, talla jäikuse jm. järgi

 

N

neel vee koonusekujuline pöörisliikumine * . Suured neelud on veesõidukeile ohtlikud

negatiivne kiirus veesõiduki liikumine voolu suunas voolust aeglasema kiirusega

nihestus liigese luude kokkupuutuvate otste nihkumine teineteise suhtes

nikastus liigese vigastus, mille korral liigese sidemed ja kapsel on veninud, osaliselt või täielikult rebenenud

nullmeridiaan, algmeridiaan geograafiliste pikkuste lugemise algjoon, Greenwichi observatooriumi endist asukohta läbiv meridiaan*

nunatak liustikust väljaulatuv kalju

nõlvaliustik mäenõlval paiknev liustik*, mis ei ulatu oru* põhja

nähtavus kaugus, millest alates on vaadeldav objekt taustast eristamatu

näomask kahjustavate välismõjude eest kaitsev tekstiilist või muust materjalist näokate

nöörredel 3-4 kergmetallist pulgaga, riputatav redel raske kaljumarsruudi läbimiseks

nõgu veergudest ümbritsetud negatiivne pinnavorm

  

O

oht olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada kahju

oinapea liustiku* poolt siledaks hõõrutud kalju

orienteerumiskaart mõõtkavaga* 1:500 - 1:20 000, detailne, selge, hästi loetav erikaart

orientiir hästi eristuvad objektid ja elemendid maastikul, mille järgi orienteerutakse

otse ja vastuasimuut, tagasiasimuut sama joone suundade asimuudid*, mis erinevad teineteisest 180°

org negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu

orvand, kaar liustiku toimel oru ülaosas tekkinud tugitooli kujuline süvend, mida ümbritsevad kaljused nõlvad

oruliustik mäestikus* piki orgu voolav liustik.*

osalise adaptatsiooni tsoon kõrgusvahemik 7000 m kuni 8000 m, kus on võimalik viibida kuni nädal, kusjuures hapnikku ei jätku isegi elutähtsate organite küllaldaseks varustamiseks

orvandiliustik orvandis* paiknev ilma keeleta nõlvaliustik*

otsmoreen liustikukeelest* allpool kaarekujuliselt ladestunud moreenvall

ovring püstloodis kaljuseintel puidust konsoolidele toetuv vitstest punutud rada

 

P

paanika enesekontrolli kaotus, mida võib põhjustada eksimine, ootamatu olukord jne.

padi kõrgem kühm või vall, mille moodustab suurest veealusest kivist vm. takistusest ülevoolav vesi

pandam matkamarsuudile etteviidud varustus

paralleel, rööbik maa ellipsoidi ja ekvatoriaaltasandiga paralleelse tasandi lõikejoon

paralleeltõmme aeru tõmbamine vees veesõidukiga paralleelselt, mis lisab sõidukile kiirust ja ei muuda sõiduki kurssi

peaahelik enamasti mäestiku* keskne ja kõrgeim ahelik, mis tavaliselt on ka veelahkmeahelikuks*

pealetungiv liustik liustik*, mis kasvab sademete hulga suurenemise tõttu

peavool osa jõe üldisest voolust, kus voolu kiirus on suurem, kui kõrvalvooludel*.

pendel ühest otsast kinnitatud tugiköis, mis võimaldab vabasse otsa kinnitunud matkajal ületada takistusi

pidar, laskumisseade tugevast metallist seade, mis koos karabiiniga* võimaldab nööri ja metalli vahelist hõõrdumist kasutades reguleerida nööril laskumise kiirust

pidev kärestik kärestik*, mille keerukus on kogu pikkuses on ühesugune

pikilõhe liustiku* liikumise suunaline lõhe, mis tekib liustikusängi* järsul laienemisel

pinnamoreen liustikukeelt* kattev moreen*

plaan maa tasapinnalise pinnaosa kujutis, mis ei arvesta maa kumerust

plaat väheste õnaruste ja nukkidega suhteliselt sile kaljumonoliidi osa

plastiksaapad, lumesaapad jäigad, mittemärguvad, kõrge säärega, soojade sisesaabastega matkasaapad* kasutamiseks kõrgmägedes

platoo, lavamaa järskude nõlvadega, paljudel juhtudel astanguga ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem lainjas või lausktasandik

puhkepeatus teatud ajavahemiku järele tehtud lühiajaline peatus matkal

pulseeriv liustik perioodiliselt muutuva liikumiskiirusega liustik

pulseeriv laine “ mägi “ kahe või enama vooluharu ühinemisel tekkivate seisulainete* konvergentne laine*, sageli ebastabiilne

praokiil tugi- ja julgestuspunkti loomiseks kaljuprakku asetatav kiilukujuline trossaasaga metallklots

põhiorg, peaorg pea- ja kõrvalahelikke* või mäestikke* eraldav org, mis kulgeb nendega paralleelselt

põhimoreen taandunud liustiku sängi põhja kattev laineline otsmoreenide kogumik

põiklõhe liustiku* liikumise suunaga risti paiknev lõhe.   Eristatakse alt laienevat ja alt kitsenevat põiklõhet

päikesepiste kuumarabanduse* vorm, mis tekib päikese otsesest mõjust katmata peale

päevateekond päeva jooksul läbitud teepikkus

päästeliin veematkamises* õnnetusse sattunule kaldalt või ujuvvahendist heidetav nöör ( soovitavalt vee peal ujuv ), mille ühes otsas on ujuk ja karabiin

päästevest, ohuvest päästevahend vette sattunud inimese päästmiseks. Päästevest peab kindlustama inimese pea püsimise vee pinnal ja tal peab olema krae, milline tagab 5 sekundi jooksul inimese pöördumise näoga üles, vöökoha ümber tugevasti kinni tõmmatav vöö, taskutes vile, lamp, avariinuga * ja avariitikud* . Ohuvest on kerge päästevest kasutamiseks väikestel veekogudel ja kalda lähedal. Tagab inimese lühiajalise veepeal püsimise ja võimaldab endal ohutult kaldale ujuda. Ohuvesti taskutes peavad olema avariinuga* ja avariitikud*

pööratud süstaaer aerul* on labad teineteise suhtes 90 nurga all. Eristatakse parem- ja vasakpöördega aere*

pööre laineharjal süsta* kiire pööre laineharjal ümber vertikaaltelje

Põhjatähe matkamärk Eesti Matkaliidu poolt asutatud matkajate rinnamärk. Eristatakse Põhjatähe Matkamärk (III, II, I klass) – matkasportlike tulemuste eest.   Põhjatähe Matkateenetemärk – teenete eest matkategevuse korraldamisel.  Põhjatähe Matkajuhimärk - tulemuste eest matkade juhtimisel

põhiköis, põhinöör 8-12 mm läbimõõduga, tavaliselt sünteetilisest materjalist punutud köis, pikkusega alates 20 m, tõmbetugevusega üle 800 kG. Eristatakse julgestus- (dünaamiline) ja tehniliste võtete (staatiline) nööri

 

R

radiaalmatk, lingmatk, silmusmatk matk, mille algus– ja lõpppunkt on samas kohas

radiaallõhe, pöördelõhe kiilukujuline lõhe liustikukäänaku välisküljel

rahvamatk 1960. aastatel Eestis alguse saanud suure osavõtjate arvuga tervistava iseloomuga matkaüritus, mille käigus sooritatakse erineva pikkusega lühimatku*

rajaajaja sügavas lumes matkarühma ees sõitev matkaja*

randumisnöör veesõiduki ninas ja sabas paiknev nöör, mida kasutatakse sõiduki vedamiseks, randumiseks ja kaldakinnituseks

rannajoon veekogu ja maismaa vaheline piir

reha madalal vee kohal olev takistus (vette langenud puu, madal sild, parve tross jne), mis ohustab veesõidukil sõitjat

reljeef mitmesugustest pinnavormidest koosnev maapinna kuju, mis on tekkinud maasiseste ja väliste protsesside toimel

renn vooluvee ja murendmaterjali poolt lume-, rusu*- või rohunõlva* uuristatud süvend

reps, repsnöör 3 – 6 m pikkune abinöör*

retk, rännak matka erivorm, kus matka korraldaja osutab retkajale* tasulist teenust

retkaja retkel osaleja

retkejuht, giid retke läbiviija

ribi suhteliselt järsu harjaga, mäe teisejärguliste nõlvade lõikumisel moodustunud mäeaheliku* osa

riiul astmekujuline eend kaljunõlval, kus inimene mahub seisma

rinnaside tavaliselt laiast rinnavööst ja traksidest koosnev julgestusvahend

risk ohtliku sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse toimumine ei ole kindel.

rippliustik nõlva süvendist väljaulatuva keelega nõlvaliustik*

ripporg kõrvalorg*, mida iseloomustab põhiorgu laskumisel järsk astang

ristikujulised lõhed lõhed liustikus* liustikusängi* kumeruse kohal

rohunõlv rohuga kaetud rusunõlv*

ruhiorg, droog liustiku poolt kulutatud U-kujulise ristlõikega org*

rullkiil, nukkkiil, ekstsentrikkiil kaljulõhesse asetatav teljel pöörduvate nukkidega ja trossaasaga seade tugi- ja julgestuspunkti loomiseks

rusu mäenõlva jalamile, enamasti kuluaaride ja rennide alla kogunenud murendmaterjal.

rusukoonus koonusekujuliselt kuluaari või renni alla kuhjunud rusu*

rusunõlv ulatuslik rusuga* kaetud nõlv

rusuvool, seli vee ja rohke tahke murendmaterjali vool. Eristatakse liustiku- ja vihmaseli

 

S

sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Eristatakse vedelad sademed (vihm, uduvihm) ja tahked sademed (lumi, rahe, teralumi, lumekruubid, jääkruubid, jäänõelad, jäävihm, segatüüpi lumelörts)

sadul, rübi madalam koht mäeharjal* kahe tipu vahel

SAFE süsteem (scout analyze formulate execute) takistuste läbimise tehnoloogia rahvusvaheline kompleksmõiste, mis koosneb luurest (scout), takistuse analüüsist (analyze), läbimistee ja julgestuse määramisest (formulate) ning takistuse läbimisest (execute)

samakõrgusjoon, horisontaal joon, mis kaardil* või plaanil* ühendab ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte

sammuloendur, sammumõõtja seade sammude loendamiseks

sandarm mäeharjast* väljaulatuv järsk kalju

seelik veekindlast materjalist lühikese seeliku laadne vahend, mille alumises servas olev kummipael tõmmatakse ümber koomingi

seen veepinnale ootamatult tekkiv kuhjake, mis paisudes hakkab pulbitsema ja siis vajub laiali. Seen kaasneb neeluga* ja paikneb alati sellest allavoolu

sein üle 60- kraadise kaldega kaljunõlv

seljakott laiade kanderihmadega, vastupidavast materjalist, kuni 100 l mahuga, seljas kantav, matkavarustuse kott. Eristatakse Abalakovi seljakotti - muudetava mahuga tugevast materjalist (presendist) ilma vöörihma ja raamita seljakott; raamiga seljakotti – kõrge ja kitsas, jäigale raamile toetuv seljale õhuvahet jättev seljakott; anatoomilist seljakotti – kõrge ja kitsas, seljalähedase raskuskeskmega ning laia vöörihmaga, raamita seljakott, mille vöörihm kannab ligikaudu 1/3 koti raskusest; tipukotti – kuni 30 l mahuga seljakott, mida kasutatakse tippu tõusul

seong, side, köiskond vähemalt kahest matkajast ja neid ühendavast köiest moodustatud ühendus

seisulaine laine* , mis tekib jõe languse järsul vähenemisel või kitsa ning kiirevoolulise jõesängi järsul laienemisel

serrak väljaulatuv jääpank või –sammas jäämurrus

serpentiin sikksakiline tee või raja osa järsul nõlval

silmapiir, horisont maa- ja merepinda taevalaotusest eraldav ringjoon

sisenurk terava nurgaga suhteliselt vertikaalne süvend kaljunõlval, kamina* ja kuluaari vahepealne element

soot, vanajõgi jõe sängist eraldunud looge

speleomatkamine, koopamatkamine matkaliik*, kus matkatakse* koobastes

sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus

sportlik laskumine vertikaalsel tugiköiel laskumise võte, kusjuures köis hõõrdub ümber käte ja üle selja

sportlik matk matkaspordi eeskirjadele* ja normatiividele vastav matk*

stoppar seisulaine*, kus enamus lainest langeb tagasi

suhteline kõrgus, relatiivne kõrgus maapinna punkti kõrgus pinnavormi jalamist

suleriietus kergest, tihedast ja tugevast pealis-, vahe- ja alusriidest, mittemärguvate veelinnusulgedega täidetud riideesemed (joped, vestid, püksid)

sulgeja, ankrumees matkarühma lõpus viimasena liikuv kogenud matkaja

surmatsoon kõrgus üle 8000m, kus ilma täiendava hapnikuta on võimalik viibida 2 – 3 päeva

surutis tugev vool vastu kalda- või voolus olevat kaljut

suurlaager suure arvu matkajate elu-, tegevus- või ööbimispaik matkajate üritustel

suusad vahendid lumel liikumiseks. Eristatakse murdmaa-, mäe-, suusahüppe-, jahimehe- ja matkasuuski*

suusa põhjakarvad suusa taldadele kinnitatud, tagasilibisemist takistavad sünteetilised või nahast ribad

suusaside abinõu saabaste kinnitamiseks suuskadele*

suusasaapad, suusakummik spetsiaalselt suusatamiseks valmistatud sooja voodriga jalanõu, millede külge kinnitatakse suusasideme* abil suusad*

suusamatkamine matkaliik*, kus matkaja* liigub suuskadel lumega kaetud loodusmaastikul

suusamatkaja kindad suusamatkamiseks kasutatavad eriotstarbelised kindad

sõrt ulatuslik soostunud ala mägismaal * või platool *

sälkorg V-kujulise ristlõikega järsunõlvaline org

säärised, lumekaitsed kergest tugevast materjalist torukujulised riideesemed, mis väldivad lume ja rusu sattumist jalatsitesse

sääsemüts võrguga peakate näo ja kaela kaitsmiseks putukate eest

sääsevõrk võrklina matkaja kaitseks putukate eest ööbimisel

süst tekiga plastikust või puidust veesõiduk, milles aerutatakse kahelabalise aeruga istudes näoga sõidu suunas.  Eristatakse meresüstad, slaalomsüstad ja matkasüstad *

süsta aer kahelabaline aer*   Eristatakse pööramata ja pööratud aere*

 

Z

zhopper pika esikahvliga maanteesõidumootorratas

 

T

taanduv liustik liustik*, mis aheneb liustiku toitetsooni* või sademete hulga vähenemise tõttu

taastuv liustik astangulises orus voolav liustik*, mis taastub peale astangust allavarisemist

teelõigu skeem kaarti täiendav hästinähtavatele orientiiridele tuginev silmamõõduline skeem

tagasivool abajas või voolus olevate takistuste taha moodustuv pööris, kus osa vett liigub põhivooluga vastupidises suunas

teadvusetus, meelemärkusetus teadvuse kaotus, mille puhul organismi kõrgem närvitalitus lakkab, kuid muud talitused jätkuvad

teetanus ebapuhtas haavas kasvava bakteri tekitatud haigus, millele on omased lihaste tugevad krambihood ja sageli surm hingamislihaste halvatuse tõttu

tegevvulkaan ajuti või pidevalt purskav tulemägi (on pursanud ajaloolisel ajal)

teleskoopkepid reguleeritava pikkusega kõvasulamist otsikuga, käerihmaga käepideme ja lumerõngaga kepid

telgiahi metallist, korstnatorude komplektiga varustatud kerge ahi

telgi valgusti spetsiaalne valgusti telgi valgustamiseks. Eristatakse elektrivalgusti, gaasivalgusti, küünalvalgusti jne.

telkimine peatumine telgi püstitamisega

temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi-, klimaatilisi- jne kaarte*

termokile sooja, külma ja niiskust tõkestav kile

terrass astmekujuline eend kaljunõlval, kus inimene mahub istuma või saab paigutada telgi.

tervisematk mõõdukat kehalist koormust pakkuv lühimatk*

tipulaager, ründelaager laager, kus ööbitakse vahetult enne tipuüritust

tipuliustik kogu mäetippu* kattev liustik

topograafiline kaart kindla mõõtkavaga, topograafiliste leppemärkidega ja reljeefi kajastav kõrge kujutustäpsusega üldgeograafiline kaart

topograafilised leppemärgid graafilised tähistused, mille abil näidatakse topograafilisel kaardil* maastikuelementide asukoht, liik ja suurus

Eristatakse: joon- (tee, elektriliin, gaasitrass), pind- (veekogu, hoonestusala, taimkattepiirjoon) ja punktobjekte (mast, tuletorn, hoone) kujutavaid märke

tormijope, tormikuub, tuulepluus, sturma tugevast, tuulekindlast, hingavast materjalist paljude taskute, kapuutsi, nööritava allääre ja kokkutõmmatavate varrukaotstega avar üleriie. Eristatakse eest lahtikäivaid- ja üle pea tõmmatavaid (anorak) tormijopesid

tormipüksid tugevast, tuulekindlast, hingatavast materjalist paljude taskutega avarad pealispüksid

traavers lainel sõitmine süstaga* ühel seisulainel* üle kiire voolu.

traaversseerimine liikumine traaversis: 1. Liikumine mäenõlval samakõrgusjoonel. 2. Jõe ületamine risti jõe voolu suunaga

traik kolmerattaline mootorratas, millel üks ratas asetseb ees ja kaks sümmeetriliselt taga

traiel mootorrataste täpsussõit takistuste ületamisel

traavers jõe või selle peavoolu* ületamine ristisuunas

trauma, vigastus välise või psühhilise teguri tekitatud tervisekahjustus. Eristatakse

kerge trauma - lühiajaline tervisekahjustus

raske trauma - pikaajaline tervisekahjustus, puudub oht elule

üliraske trauma - mõne organi kaotus või selle tegevuse lakkamine või psühhikakahjustus

triikonid spetsiaalsete haakidega või kruvidega saapatalda kinnitatavad libisemist vältivad erilised naelad

triikonsaapad triikonitega raudtatud, mitmekordsest nahast, jäikade taldadega, paksust immutatud nahast pealsete ja presendist kedridega saapad

trossparv üle jõe tõmmatud trossi küljes liikuv veesõiduk

tsirkus amfiteatri kujuline moodustis, mis on tekkinud oru ülaosas mitme orvandi ühinemisel

tugiköis liikumisel toena kasutatav põhiköis*. Eristatakse: vertikaalne – ühest otsast kinnitatud; horisontaalne või kaldne – mõlemast otsast kinnitatud

tugipunkt abivahenditega loodud koormust kandev koht tehnilise võtte sooritamiseks, mis sageli täidab julgestuspunkti* ülesannet

turiaad matka * korraldava organisatsiooni (reeglina matkaklubi*) poolt korraldatud mitme matkagrupi* üheaegne matk* samas matkarajoonis*, mille jooksul võivad toimuda matkajatele* mitmesugused ühisüritused (praktilised õppused maastikul, treeningud, lõkkeõhtud jm).

tuisk lume või liiva edasikandumine tuule mõjul. Eristatakse purgaa – tugev lumetorm Venemaa põhja- või idapiirkonnas; buraan – lume- või liivatuisk Venemaa stepivööndis, peamiselt Aasia osas; pinnatuisk – tuul kannab edasi lumikattesse kuuluvat lund piki lumekatte pinda; laustuisk - edasi kandub ka sadav lumi

tulemägi, vulkaan maakoores oleva lõõri või lõhe kohale purskesaadustest moodustunud koonusjas või kuplitaoline mägi, mille tipus paikneb kraater. Eristatakse: lõhe-, kilp-, kiht- ja tuhavulkaane

tundra kidura taimestikuga polaarmaastik. Eristatakse mägitundra ja metsatundra

turvalisus, kaitstus, julgeolek suur tõenäosus, et midagi ohtlikku või ebameeldivat ei juhtu

tuul õhu liikumine Maa pinna suhtes

tuule suund ilmakaar, kust tuul puhub

tuule kiiruse mõõtühik meeter sekundis. Kasutatakse ka tuule tugevuse mõõtühikut pallides

tuulte roos diagramm, mis iseloomustab tuulte suundade jaotust dekaadi, kuu või aasta jooksul

tuur kividest või muust materjalist püstitatud püramiidjas rajatis. Kasutatakse matkaraja tähistamiseks või tuurikirja* jätmiseks tippudele, kurudele või voolokitele*

tuurikiri tuuri* sisemusse jäetav kirjalik teade matkarühma viibimisest selles paigas

tõus kolmes taktis otsetõus järsul lumenõlval, säilitades nõlvaga kontakti vähemalt kahes punktis

tõusurada suhteliselt lauge rada (sageli serpentiin), mida kasutatakse tõusul

täieliku aklimatiseerumise tsoon kõrgusvahemik kuni 5300m, kus enamiku inimeste organism suudab taluda hapniku puudujääki

 

U

ujuvused vahendid, mida kasutatakse veesõiduki või muu varustuse uppumise vältimiseks (mahutid, penoplast, kork jm.)

ummistus mitmesugusest materjalist (uhtpuit, rusu, jne.) moodustunud takistus jõel

 

V

vaegsoojumus, hüpotermia normaalsest madalam kehatemperatuur

vahelduvjulgestus julgestusviis kahe või kolmeliikmelistes seongutes* rasketel või ohtlikel marsruutidel, kui üks soengu kaaslane liigub, siis teine julgestab

vahelaager radiaalidel ja tipputõusudel korduvalt kasutatav laagripaik*

vahenael tugi või julgestuspunkti vahele löödav nael, mida läbib põhiköis

valge pimedus valguse hajumine, mille tõttu lumine pind kaotab täielikult reljeefsuse. Pinna kuju ja kaugus ei ole visuaalselt eristatav

valgala, valgla maaala, millelt veekogu või selle osa toitub

vari väiksema voolukiirusega või pööriselise tagasivooluga ala, mis moodustub voolus olevate või kaldaäärsete takistuste taha

varingujärv oru ummistanud varingu taha tekkinud veekogu

varustuskelk, kutsikas, võileib matkaja järele veetav matkavarustusega kelk

vee pöörisliikumine vee liikumine, mille puhul vee osakeste kulgliikumisele lisandub pöörlemine ümber mingi telje

veekindel pakend veekindlast materjalist kotid, veekindlalt suletavad konteinerid, tünnid jmt matkavarustuse* pakkimiseks veesõidukisse

vett tõrjuv materjal kerget vihma ja üksikuid veepritsmeid pidav, kuid mitte veekindel materjal

veelahkmeahelik kõrvuti paiknevaid jõgikondi või vesikondi eraldav ahelik

veematkamine matkaliik*, kus matkaja* liigub veekogul lihaste jõul liikuva veesõidukiga (süst*, katamaraan*, kanuu*, paat, parv jm) veekogul

veeülikond veematkal* kasutatav veekindel riietus, millel on põlve-, küünarnuki-, õla- vm kaitsed

verejooks vere väljavool vereringest vigastuse, põletiku või haiguse tagajärjel

vigursõit autol, jalg- või mootorrattal kindlate elementidega raja läbimine sõiduosavuse arendamiseks

vill nahal või limaskestal hõõrumise, põletuse või põletiku korral tekkiv paisjas moodustis, mille õõs on täitunud vedelikuga

visang järsk mäe- või kurunõlv laugemate nõlvade vahel

voolok veesõidukite ühest veekogust teise üleveo paik või tee

vooluhüpe käreda voolu* üleminek ühtlaseks voolamiseks või vastupidi

voolujoom voolupiirkond peavoolu* ja kõrvalvoolude* vahel

voolukeel, voolu kolmnurk siledapinnaline V-kujuline vooluosa kärestiku alguses, mis moodustub veest väljaulatuvate takistuste vahele

võistlusmatk matkatehnikavõistluse* eriliik, kus matkajad* täidavad kindlal marsruudil* ettenähtud ülesandeid aja peale

väljatõmbeköis jaguneb: 1 - jõe läbija külge ja allavoolu kaldale kinnitatud põhiköis*, mis võimaldab voolust kaasahaaratu tõmmata kaldale. 2 - süsteem põhiköiest* või abinöörist* , mis võimaldab peale tehnilise võtte sooritamist likvideerida eemalt tugipunkti* ja varustust kätte saada

välisnurk terava nurgaga suhteliselt vertikaalne eend kaljunõlval (sisenurga* vastand)

 

Õ

õlg mäeharja horisontaalsem osa järsemate mäeharja lõikude vahel

õppematk matka* eriliik, mille käigus matkajad* omandavad matkainstruktori* juhendamisel praktilisi matkakogemusi

 

Ä

äärelõhe kitsas lõhe liustiku* servas 40° – 45^o-se nurga all voolusuunaga. Tekib jää hõõrdumisel vastu kaljusid.

 

Ü

üheaegne julgestus julgestusviis kergetel, kuid ohtlikel marsruutidel. Seongu* liikmed liiguvad üheaegselt, kasutades vajadusel tugipunkte*

ülaltjulgestus julgestusvõte, kus tugi-* või julgestuspunkt*, mida läbib julgestusköis*, asub matkajast ülalpool

ülekuumenemine vee ja soola kaotusest tingitud, füüsilise koormuse ja keha temperatuuri tõusuga tekkiv organismi seisund, millega kaasneb halb enesetunne

ülesõit jõe ületamine mööda jõe kohale kinnitatud tugiköit, rippudes julgestussüsteemi abil tugiköiel

ülevool voolusängis paiknev tõke, millest vesi üle voolab

ümarnael, slämburnael puuritud auku paigaldatav nael tugi- ja julgestuspunkti loomiseks pragudeta kaljudel. Ei ole väljalöödav ja talub väga suuri koormusi

ühtlane vool voolamine, kus voolusängi kalle, voolusängi ristlõige ja vooluhulk on konstantsed

ülevooluliustik liustike häilude* ühinemisel tekkinud liustik*

Täname tehtud ettepanekute eest!

Ivar Vilde
Matkaterminoloogia komisjoni esimees