Otsingumootor

Alutaguse kokkutulekul toimunud arutelu kokkuvõte

Matkajate ja matkajuhtide kokkutulekul Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses arutleti, miks juhtub mägedes matkates vahel õnnetusi ja kuidas neid tulevikus vältida.

Toomas Holmberg meenutas alustuseks ühe tuttava alpinisti vastust küsimusele, miks üldse mägedesse minnakse: Alpinist tahab kõigepealt jõuda kuulsatele tippudele, siis tulevad A-d ja B-d ning tehnilised marsruudid ja seejärel hakatakse mägedes käimist nautima, sest see on aeg, kus saab olla sõpradega. Mõnus koostegemine on tähtis.

Edasi tõdeti ühiselt, et matkamine muutub üha kommertslikumaks. Tõusud tippudele kipuvad olema kiired, sest teenusepakkujad konkureerivad (lühem tõus maksab vähem, kiirustatakse, hooajal püütakse teenindada võimalikult palju kliente) ning ei arvesta tihti sellega, et meie elame igapäevaselt meretasapinnal ning seetõttu vajame mägedesse minnes aega kohanemiseks suuremate kõrgustega.

Et õnnetusi vähem juhtuks, on oluline teada mitmeid asju ja kindlasti meeles pidada, et igasugune ennetamine on parem kui ravi!

Väike kokkuvõte arutelul kõlanust.

  • Mäehaigus või ka kõrgushaigus: hapnikuvaegusest tuleneb peapööritus, iiveldus, hingeldamine, südamepekslemine ja isutus. Võib tekkida ka tervel inimesel mägedes, harilikult alates 2,5 km‐st kõrgemal.
  • Enne minekut omanda eelteadmisi mägedes liikumisest ja aklimatiseerumise vajalikkusest.
  • Vali teenusepakkuja, kes tõusugraafikus arvestab aega ka aklimatiseerumisele.
    Ära unusta, et meie elame mere tasapinnal!
  • Enne tuleb paika panna reeglid, mis saama hakkab, kui midagi juhtub. Oluline on rühmakaaslaste valmisolek, et rühm võib laguneda nt kellegi tervislike probleemide tõttu. Keegi, kellel hakkab halb, ei tohi lahkuda üksi, saatja peab kaasas olema!
  • Inimese kohastumisvõime mägedes on erinev – jälgida tuleb üldist enesetunnet ja sooritusvõimet! Näidud (nt saturatsioon) võivad olla ok, kuid enesetunne võib kehv olla. Olulise sooritusvõime langusega edasi liikuda EI TOHI!
  • Jälgida ei tule ainult ennast vaid ka rühmakaaslasi.
  • Mägedes tuleb tarbida piisavalt vedelikku (3-5 l päevas; kõrgel hingeldades kaotame palju vedelikku, mida organism väga vajab; vedeliku tarbimine aitab vältida ka trombiriski).
  • Mäehaigus võib tabada igaüht. Hea füüsiline vorm ja sportlaseks olemine merepinnal ei taga sellest haigusest pääsemist. Tähtsaim on aklimatiseerumine! Organism peab ise loomulikku teed pidi kohanema. Nii me tunneme ja tunnetame end ise paremini. Õige aklimatiseerumisega pole abivahendeid (ravimid jne) vaja. Ravimid tihti maskeerivad sümptomeid, kuid protsess organismis läheb edasi.
  • Kõrgemate eesmärkide puhul on mõistlik teha aklimatiseerumine mujal ette. Emotsionaalselt ja ka tervislikult mõistlik.
  • Aklimatiseerumisperioodil kõrgust kogudes peab järjestikuste ööbimiskõrguste vahe jääma alla 1 km. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, tuleb järgmiseks ööbimiseks tulla madalamale, organism vajab puhkust!
  • Kui põed suhkruhaigust, kõrgvererõhutõbe, oled ülekaalus – konsulteeri enne kõrgemale mägedesse minekut arstiga.
  • Hinga nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Liigne hingeldamine (suu kaudu lõõtsutamine) võib tekitada lõpuks peapöörituse, mis võib samuti ohtlik olla.
  • Vastutab rühmajuht, kuid ära ei tohi unustada ka omavastutust.

Tänu arutelu juhtinud ja vaos hoidnud Andres Karule, doktor Annemai Märtsonile, alpinismitreener Toomas Holmbergile ja Eesti Matkaliidu kutsekomisjoni esimehele Raivo Plumerile ning kõigile teistele sõna sekka ütlejatele.

NB! Kõrgmäestikuhaigustest rääkis doktor Ülo Kivistik 2013. aasta kokkutulekul. Tema ettekannet saad vaadata siit.

Lisatud: 30. nov. 2014
Rubriik: Uudised

««
»»

Toetajad
  • Matkaliidu sündmused


  • Eesti Matkaliit, Juriidiline aadress: Raekoja plats 18, Tallinna linn, Harju maakond, 10146;
    Postiaadress: Liiva 5, Tallinn 11622