Otsingumootor

Matkarajad

IMG_0202Rahvuspargid ja kaitsealad Eestis.

Eestis on 5 eriilmelist rahvusparki ja hulgaliselt põnevaid kaitsealasid. Loodus, kultuur ning ajalugu on kõigis Eesti rahvusparkides väga tihedalt põimunud.

Lahemaa Rahvuspark asub Eesti põhjarannikul ja annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus- ja kultuurmaastikest. Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid. Selle eriilmelistes metsades elab rohkesti suurimetajaid. Märkimisväärsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi.

Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel.  Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis.

Kesk-Eestis asuv Soomaa Rahvuspark on soode- ja rabaderohke ala, kus looklevad laisavõitu jõed. See on mõnus koht raba- ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg Soomaal on suurvesi ehk viies aastaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Liigelda saab siis vaid vett pidi.

Vilsandi Rahvuspark Saaremaa läänerannikul ootab neid, kes armastavad merd, hülgeid, liikuvat liiva, linde ja orhideesid. Vilsandil asuvad suurimad hallhülge lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud.

Lõuna-Eestis asuva Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete elanike eripäraks on väga tugev side maa ja loodusega.

Eesti kaitsealadest on veel tuntud Kõrvemaa maastikukaitseala, kus suured metsamassiivid vahelduvad soodega; rabade- ja allikaterohke Endla looduskaitseala ning Eesti suurim deltasoostik – Emajõe Suursoo Peipsi järve ääres.

Et pääseda tähistatud loodusobjekte imetlema, võid Eestis päikesetõusust päikeseloojanguni liikuda ka eramaal. Seda lubab looduskaitseseaduses sätestatud igaüheõigusVäline link.

Matkarajad ja iseseisev matkamine Eestis

Matkamine Lõuna-Eestis

Tule matkama ja avasta matkamisvõimalusi Lõuna – Eestis – Põlva-, Võru-, Tartu- ja Viljandimaa matkarajad

Matkamine Kõrvemaal

Põhja-Kõrvemaa looduse vaatamisväärsused on:

      • Jussi kanarbiku nõmm ja Jussi järved
      • Paukjärve ja Kõnnu Suursoo, vaatetornid Paukjärve ääres ja Kõnnu suursoo laudteel
      • Järvi järved
      • Soodla jõgi ja selle ürgne ümbrus
      • Koitjärve raba ja rabajärved
      • Venejärv ja Püüsaare raba
      • Võhma raba
      • RMK 375 km matkatee Oandu – Ikla, mis läbib Kõrvemaad
      • 24 km Kõrvemaa Terviserada – rabad ja oosid
      • Vargamäe oosid ja Uuejärve matkarada

Lõuna-Kõrvemaa vaatamisväärsused on:

      • Nelijärve järved
      • Aegviidu siniallikad
      • Kõrvemaa terviserada ja Presidendi suusarada
      • Jäneda linnamägi ja Kalijärve
      • Punamäed Mägede külas
      • Valgehobusemäe mägi ja vaatetorn
      • Kakerdaja raba ja rabalaukas ujumine

Matkarajad Põhja-Kõrvemaal:

      • Uuejärve loodusrada 6 km pikkusega, rohkem infot siit, matka võib alustada Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest.
      • Jussi loodusrada 8 km pikkusega, rohkem infot siit. Matka võib alustada Koersilla parklast. Ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest kui ratastega matkale minnakse. Ratastega matkamise korral on järvede vaheline matkatee omaette väljakutse, kuid põnev.
      • Paukjärve loodusrada 5 km pikkusega, rohkem infot siit. Siinkohal võib ühendada Jussi ja Paukjärve loodusrajal matkamise. Matka võib alustada Paukjärve parklast või Koersilla parklast. Võimalik matkata jalgsi kui ka ratastega. Paukjärve juurest on võimalik minna Kõnnu Suursoole mööda laudteed matkama või rabamatkale.
      • Liiapeksi – Aegviidu matkarada 36 km pikkusega, rohkem infot siit. Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeksusesse saab tulla Änni järve juurest. Keskus jääb järvest 2,5 km matkatee kaugusele.

Info RMK kõikide matkaradade kohta leiate siit – RMK kodulehelt

RMK 627IMG_7762RMK 375 km ja 627 km matkatee – mis see on?

Allikas: www.loodusegakoos.ee

RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Matkatee läbisid esimestena 15.-25. juulil 2012. aastal täies ulatuses RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, alpinist Alar Sikk, matkaekspert Tõnu Jürgenson, ultrajooksja Heleen Vennikas, arst Julia Ivanova ning filmi- ja fotomees Kristjan Kaljund. Raja eri etappidel ühinesid põhimatkajate grupiga ka ettevõtja ja rännumees Tiit Pruuli, näitleja Kadri Adamson, raadiohääl Kertu Jukkum, laulja Gerli Padar, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja turundusjuht Katrin Klein, fotomees Jarek Jõepera, Statoili peadirektor Kai Realo, kutseline sõjaväelane ja jahimees Hannes Võrno, perearst Anneli Talvik, keskkonnaminister Keit Pentus ning ettevõtjad Tõnu Ehrpais ja Margit Härma. Nende tegemistest saab ülevaate matkal peetud blogist ja fotopangast

Uus 2013. aastal valminud RMK 627 kilomeetri pikkune matkatee haru kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Kolm head põhjust RMK matkateel matkamiseks.

      1. Kui te olete suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et nüüd on teil võimalus läbida Eesti pikim ja täiesti uus matkatee.
      2. Kui te pole suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et teil on kõik avastamisrõõmud alles ees.
      3. Kui te pole ei see ega teine, on teil siiski suurepärane võimalus avastada enda jaoks metsa eripalgelisus.

Matkatee I lõik Oandu – Järvi järved (48 km)

Neil, kes läbivad matkateed jalgrattal, tuleb Nõmmeveski – Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba Narva maanteeni. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!

Matkatee II lõik Järvi järved – Hirvelaane (95 km)

RMK matkateelt saab keskusesse tulla peale Haraka raba ehk Änni järve äärest ja mööda kruusa teed. Keskusesse jääb sealt ca 2,5 km. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses pakutakse toitlustamist, majutust ja telkimisvõimalust keskuse lõkkeplatsil, sauna ja pesemisvõimalusi. Suvehooajal oleme avatud igal päeval ning ka hilised külalised võtame vastu. Söögimaja ukselt leiab kontakttelefoni numbri.

Loodame, et naudite rändamist RMK matkateel!
Täpsed kaardid ja matkatee legend on saadaval RMK teabepunktides ja ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Vaata RMK matkatee teiste lõikude kohta infot siit

Loodustuur Tallinnast läbi Kõrvemaa metsade Tartusse

1. Tallinna Turismiinfokeskus → 2. Jägala juga → 3. Matkamine Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses → 4. Emumäe vaatetorn → 5. Norra allikate ala → 6. Elistvere Loomapark → 7. Jääaja Keskus → 8. Tartu Külastuskeskus
Rohkem infot ja ülevaade objektidest leiate Puhka Eestis kodulehelt – http://www.puhkaeestis.ee/et/loodustuur-tallinnast-tartusse-labi-korvemaa-metsade

Toetajad
  • Matkaliidu sündmused

    Loading...
  • Matkamessi projektijuht

    Pille Väljataga

    pillevaljataga@gmail.com

    529 7549


  • Eesti Matkaliit, Juriidiline aadress: Raekoja plats 18, Tallinna linn, Harju maakond, 10146;
    Postiaadress: Liiva 5, Tallinn 11622