Otsingumootor

Jalgsimatk

Materjal pärineb “Matkatreeneri käsiraamatust”.

Autor: Levo Tohva

7.2.5 Jalgsimatka ellujäämiskomplekt

Inimene suudab elada:

  • kolm minutit ilma hapnikuta,
  • kolmest minutist kuni kolme tunnini külmas, enne kui kaotab teadvuse,
  • kolm päeva ilma veeta (kuigi vajab kuni 3 liitrit vett ööpäevas),
  • kuni kolm nädalat söömata.

Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene on kaotanud varustuse, on üsna ebamugav neid kahte päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti.

Komplekti sisu: 

  • Tikud või tulesüütekomplekt veekindlas pakendis
  • Küünlajupp
  • Termokile
  • Elementaarsed esmaabivahendid
  • Nuga või multitööriist
  • Energiakontsentraat
  • Vile
  • Väike taskulamp

Ellujäämiskomplektist on kasu siis, kui ta on kinnitatud vöörihmale või paikneb alumiste riiete taskus. Sellega vähendatakse riski, et koos varustuse või pealisriietega kaob ka ellujäämiskomplekt.

7.2.6 Teiste matkaaladega ühine varustus. Isiklik varustus

Nuga, veekindel dokumenditasku, tuletegemise vahendid, pealamp, joogipudel või -veesüsteem, magamiskott, magamismatt, orienteerumisvahendid, potid-priimused jm. köögivarustus, telk, köievarustus, tööriistad, apteek, toiduained, hügieenitarbed, ilmastikukindel riietus, patareid, sidevahendid.

7.3. Spetsiifilised turvalisusnõuded ja tehnikad 

7.3.1 Üldised turvalisusalased protseduurid ja miinimumnõuded matkakorraldajale

  • Matkakorraldaja tegeleb ohu ja riski kindlakstegemise e. riskiplaani koostamisega iga toote kohta eraldi. Selle koostamisse on kaasatud kogu töötajaskond (mõistmise ja vastutuse tekitamiseks)
  • Kasutatakse CE märgistusega varustust.
  • Kontrollitakse ja hooldatakse varustust. Rutiinsete protseduuridena teostatakse ülevaatusi ja kulunud varustuse väljavahetamist. Piiratud ressursiga varustuse puhul (nt. köied) peetakse töötundide arvestust.
  • Tegevusi viib läbi koolitatud ja kontrollitud teadmistega matkajuht (kutsekvalifikatsiooniga matkatreener).
  • Omatakse ja kasutatakse sidevahendeid.
  • Määratud on grupi maksimumsuurus, keda on võimalik turvaliselt teenindada.
  • Matkajuhid omavad esmaabialaseid teadmisi.
  • Teostatakse rutiinseid tegevusi ohtude käsitlemisel (ohuolukordade järgne analüüs ja sellele järgnev reeglite kohandamine jmt.)
  • Instrueerimine enne tegevuste algust.
  • Kliendi terviseprobleemid selgitatakse välja enne tegevusi.
  • Operaatoril on kontroll klientide alkoholi ja narkootikumide tarvitamise üle.
  • Ettevõttel on piisav kindlustuskate.

Turvalisus matkal algab korraldusest. Olulisemad punktid:

7.3.2 Marsruudi valik

 Enne planeerimise algust on tark otsustada, kas korraldada sportlik üritus või rahulik loodusretk. Otsusest tuleneb sihtgrupp, kellele matk on suunatud. Erinevad inimesed tajuvad pingutusi ja riski erinevalt. See, mis ühele tundub olevat riskantne seiklus (seeniorid), võib teisele tunduda jalutuskäiguna (sportlased). Samuti erinevad inimeste füüsilised võimed lähtuvalt east või ettevalmistusest. Ideaalis peaksime koostama grupi, kelle ootused ja füüsiline võimekus on sarnane ja sobib valitud teekonnale.

7.3.3 Grupi suurus

Ühepäevase matka grupi optimaalne suurus on 10 inimest. Maksimaalne suurus 15. Mitmepäevase matka puhul 6-10 inimest. Liiga suur grupp on kohmakas ja aeglane, rivis tekivad võnkumised (korrapäratud kõrvalekalded keskmisest liikumiskiirusest, mis ilmnevad grupi pidurdamisel, liikumahakkamisel ja takistuste ületamisel), piiratud on suhtlus, ülevaade grupist ja matkajate olukorrast.

7.3.4 Teavitamine 

Matkaeelne teavitamine.

Matkamise hea tava eeldab korraldajalt ausat turundust. Sellest tuleneb, et kliendile suunatud informatsioon peab olema korrektne, arusaadav, üksikasjalik (kõik faktid tegevuse kohta on esitatud) ning kättesaadav erinevates keeltes enne teenuse tellimist. Täielik informeerimine võimaldab kliendil hinnata oma võimekust ja tervislikku seisundit ning eelnevalt otsustada, kas tegevus vastab tema ootustele ja võimetele.

Instrueerimine matka lähtekohas

Otsustav teavitamine toimub enne matka. Matkaja saab viimased juhised teekonna, matkatehnika ja ohutuse kohta, siin vaadatakse üle tema varustus. Instrueerimine on korraldaja jaoks viimane võimalus enne teeleasumist ennetada võimalikke veaolukordi (osalejate vale või ebapiisav varustus jne.).  Allpool on spikker instruktaaži läbiviimiseks.

  • Matkajuhi enesetutvustus.
  • Raha ja dokumendid. Kuhu paigutada dokumendid ja raha, et need säiliksid ja jääksid kuivaks.
  • Elukondlikud toimetused. Pöörata tähelepanu, et enne väljumist võib täita joogipudeleid, külastada WC-d jne. Matkajate isikliku varustuse kontroll. Kas on vastavuses ilmastiku ja matka raskusastmega?
  • Tähelepanu, kogunemine, grupivarustuse jaotamine.
    • Sissejuhatus, pöördumine matkajate poole ja selgitamine, miks on instruktaaži kuulamine vajalik (kliendi enda ohutuse tõttu).
    • Instruktaaži algus. Kuhu minnakse? Milleks? Kui kauaks?
    • Varustuse tutvustus.
    • Liikumiskorra ja liikumisgraafiku tutvustus. Käimistehnika.
    • Omavaheline suhtlemine e. käsklused ja märguanded.
    • Riskid.
    • Riskide hajutamine (grupis liikumine, kaaslastega arvestamine).
    • Kui midagi juhtub – käitumine ohuolukorras (olukord 1, olukord 2, olukord 3).
  • Marsruudi tutvustus.
  • Instruktaaži lõpp. Allkirjad enesedeklaratsioonile.

7.3.5 Grupi liikumiskord

Tõhusaim grupi liikumise kord (kõval pinnasel) on rivi. Rivikorra moodustab matkajuht, seades grupi liikmed esimeste käigutundide järel (selleks ajaks on selgunud tugevamad) kohtadele füüsilise võimekuse alusel. Aeglaseim liikuja paigutatakse matkajuhi taha. Tema dikteerib grupi liikumistempo. Kõige tugevam matkaja paigutatakse grupi lõppu „sulgejaks”. Sulgeja ülesandeks on abistada mahajääjaid ja teavitada matkajuhti grupi sabas tekkinud probleemidest. Selline liikumine võimaldab:

  • hoida ühtlast liikumistempot, säästes grupi jõuvarusid terveks päevaks
  • ohjata tugevamaid ja säästa nõrgemaid
  • liikuda kitsastel radadel, läbida põõsastikke ja tihedat alusmetsa
  • vältida grupi hajumist ja eksimist
  • võimaldab juhil toetuda tugevale abilisele grupi tagaosas, kes hädaolukorras võib liidrit aidata.
  • hoiab ära matkaja manööverdusruumi „röövimise” e. olukorra, kus kõrval kõndija või mööduja takistab rajal liikujat tee valikul.

Liikumiskorda võib matka jooksul muuta grupiliikmete väsimuse või pinnase muutumise tõttu (õõtsuval soopinnal on ohutum liikuda hajusalt). Rivis liikudes on otstarbekas säilitada mõistlikku vahemaad matkajate vahel, et vältida vigastusi mis võivad tekkida eesliikuja keppidest või paindes puuokstest.

7.3.6 Päevateekonna pikkus, käigutundide arv ja seljakoti raskus

Soovitused päevateekonna keskmise pikkuse ja koormuse kohta on allolevas tabelis:

Hästi treenitud  matkaja Keskmise ettevalmistusega  matkaja Nõrga ettevalmistusega matkaja, lapsed ning seeniorid
Päevateekonna pikkus 25 – 30 km 20 – 25 km 15 – 20 km
Liikumistundide arv päevas 7 – 8 5 – 6 5
Tunnikiirus (km/t) 4 – 5 4 3 – 4
Seljakoti raskus (kg)
Meestel 16 – 20 10 – 15 Soovitavalt ilma seljakotita
Naistel 8 – 12 6 – 8

Tähelepanu! Rasketes oludes (raba, tihe võsa, kallakud) liikudes on kiirus väiksem!

Mitmepäevastel ööbimistega matkadel tuleb päevateekond lõpetada vähemalt 1,5 tundi enne pimeda saabumist. Õigeaegsel lõpetamisel jääb piisavalt aega, et leida sobiv laagripaik, püstitada telgid ja valmistada õhtusöök. Juhul, kui tehniliste lõikude läbimine (sood, jõgede ületamine jne.) jääb vahetult päeva lõppu, on õige jääda ööbima ja ületada lõigud järgmisel hommikul puhanud grupiga.

7.3.7 Märguanded

Viiped. Instruktaažil kokku lepitud märguandeid kasutatakse siis, kui vahemaa on rääkimiseks liiga pikk, esineb taustmüra (veekohin, tormimüha), kuid olemas on silmside. Käsklused: „edasi”, „stopp”, „paremale”, „vasakule”, „tagasi” 

Valgussignaalid. Valgussignaale (taskulampidega või  valguspulkadega) kasutatakse märku andmiseks eksimisel või pimedas grupi liikumise koordineerimiseks.

Suitsusignaalid. Kasutatakse grupi asukoha teavitamiseks eksimisel või märku andmiseks kadunud grupiliikmele.

7.3.8 Käimistehnika matkakeppidega

Matkakepid vähendavad jalgadele langevat koormust igal sammul 5-6 kg võrra. Väheneb koormus põlve-, puusa- ja pöialiigestele ning selgroole. Keha mass jaotub ühtlasemalt ja see aitab paremini ebatasasel või libedal pinnasel tasakaalu hoida. Kepid muudavad soos liikumise ohutumaks, võimaldades hajutada keha kaalu suuremale pinnale ja vähendades läbivajumise ohtu.

Õige pikkuse seadmine. Pikkus on paras siis, kui tasasel pinnal seistes ja kepi käepidemetest kinni hoides on käed küünarnukist kõveratult võrreldes kehaga 90 kraadise nurga all. Õige pikkuse määramisel kasutatakse ka valemit:kepi pikkus = käija pikkus x 0,68. Kõige mugavam pikkus kujuneb välja matka käigus. Mida raskem seljakott ja maastik, mida kehvem füüsiline ettevalmistus, seda lühem samm ja sellest tulenevalt ka matkakepi pikkus.Kõndimisel aseta kepp maha samal ajal vastasjala kannaga.
  Otse mäkke ronides on soovitav keppe lühemaks keerata. Paras pikkus on siis kui küünarnukkidest säilib täisnurk. Keppe saab kasutada tugipunktina puhkamisel. Selleks peab matkaja seisma näoga tõusu suunas, suruma kepid tugevalt pinnasesse ja toetuma keharaskusega keppidele. Selline lühiajaline peatus aitab hingamist ühtlustada ja pulssi normaliseerida ilma, et peaks seljakoti maha võtma.
Mõõdukatel laskumistel reguleerida kepid pikemaks, et säiliks mugav püstine käiguasend ning keppe saaks kasutada pidurdamisel, ühtlasi vähendades põlvedele langevat koormust.Libedatel järskudel nõlvadel, mille kalle ületab 35% võib kasutada „glisseerimist”. Võtta kepid ühte kätte (topeltkepid on tugevamad), toetada kepiteravikud taha vastu nõlva, kanda keharaskus keppidele, toetudes ühe käega keppide keskkohale ja hoides teise käega käepidemetest. Tekib kolm toetuspunkti – kannad ja kepiteravikud. Sellisel kombel saab kandadel libisedes ja keppidega pidurdades nõlvadest alla sõita (glisseerida). Sobib kogenud matkajale. Aeglasem ja kindlam viis on liikuda alla serpentiini pidi.
Piki lauget mäekülge liikudes reguleerida kepid nii, et lühem jääb tõusu poole ja pikem languse poole. Liikudes traaversil järsku mäekülge pidi on ohutum toetada keha raskusega keppidele mäe tõusu poolsel küljel. Sel juhul kopeerib keha mäe kallet ja libisemisel kukutakse tõusu suunas. Selleks võetakse kepid ühte kätte, toetatakse teise käega keppide keskkohale ja suunatakse teravikud tõusu suunale. Nii leiab keha mäeküljelt tuge.

Välistus. Kepid on kõrges rohus ja risusel metsapinnal liikumiseks kasutud.

7.4 Riskide juhtimine jalgsimatkamises

Näide elust

Matkafirma korraldas detsembri keskel firmale talvepäevad. Lumi ja püsivad külmad olid veel saabumata ja temperatuur kõikus nulli ümber. Kokkulepitud tellimuses oli ette nähtud 4-tunnine jalgsimatk rabal ligi 30-le inimesele. Matka lõpuosas oli ette nähtud jõe ületamine mööda jääd ning lõpetamine ööbimiskohas. Eelinformatsioonina teavitas korraldaja, et liigutakse kõvakattega ning tähistatud rajal ja, et jalga tuleb panna kummikud.  

Matka lähtekohas kandis osa matkajates spordijalatseid, grupijuht sellele instrueerimisel tähelepanu ei pööranud.

Marsruudil selgus, et liikuda tuleb pehmel pinnasel, kohati põlvini ulatuvas vees. Paari tunni pärast ilmnes, et organiseerimisvea tõttu oli matkajuhile sattunud vale kaart ja vaatamata GPS-i olemasolule, ei osanud matkajuht piirkonnast välja tulla. Ilmnes ka, et matkajuht viibis piirkonnas esimest korda. Seitsmetunnise ekslemise järel jõuti punkti, kus pidi toimuma jõeületus. Siin osutus, et jõgi on jäätumata. Matka lõpp-punkt asus teisel pool jõge. Peale telefoninõupidamist korraldajaga selgus, et  paatidega üle jõe saamiseks tuleb liikuda veel kuni kaks tundi teises suunas. Ilm hakkas pimenema. Peale pooletunnist sumpamist polnud mõned inimesed võimelised üleväsimuse ja alajahtumise tõttu enam edasi liikuma. Matkajuht otsustas välja kutsuda piirivalve hõljuki. Vaatamata sellele, et matkajuht kasutas grupi asukohast märkuandmiseks signaalrakette ja mobiiltelefoni, kulus piirivalvel grupi leidmiseks veel 2 tundi. Grupp toimetati piirkonnast välja hõljukiga, üks inimene vajas arstiabi. Kogu matk kestis nullilähedasel temperatuuril 9 tundi.

Järgmisel päeval kordus sama stsenaariumi järgi uus matk, kus hõljukiga tuli päästa soo pealt 11 inimest.   

Kuidas valmistada jalgsimatk ette nii, et tegelik risk oleks madal ja rahulolu tagatud nii osavõtjale kui ka korraldajale?

Millised on levinumad ohud jalgsimatkadel? Millised on riskid ja kuidas neid ennetada? Et hõlpsamini ülevaadet saada, vaatleme ohtusid kolmes kategoorias:

    • inimesest tulenevad ohud
    • varustusest tulenevad ohud
    • keskkonnast tulenevad ohud

7.4.1 Inimesest lähtuvad ohud

Kriitilise tähtsusega on inimfaktorist tingitud ohud. Planeerimisel tehtud (või ebakompetentsusest tulenev) viga käivitab ebaõnnestumiste ahela. Õnnetuse tõenäosust suurendavad veelgi varustuse vead ning lõplikult realiseerivad õnnetusjuhtumina keskkonnast tulenevad ohud. Vigade ahel on tavaliselt kuhjuv. Seetõttu avab iga planeerimise käigus tehtud möödalaskmine, võimaluse suure hulga uute vigade avaldumisele.

Kriitilisteks faktoriteks (tähtsuse järjekorras) on:

    • matkakorraldaja ja matkajuhi kompetents,
    • planeerimine,
    • taktika valik,
    • matkatehnilised oskused,
    • puudulik varustus,
    • hooletus, inimlik eksimine ja võimete ülehindamine,
    • keskkond

Et eelnevat paremini mõista, kirjeldame seda  riskijuhtimisplaani vormis. Vaatleme kõigepealt ohtu, seejärel ohuga kaasnevaid riske ning viimaks ennetamisvõimalusi. Alustame kõige kriitilisemast, e. inimfaktorist lähtuvate ohtudega.

Ohtu põhjustavad asjaolud Oht Ennetav tegevus
Matkakorraldaja ebakompetentsus  või hoolimatus Ebapiisavad teadmised ja oskused. Korraldajal puudub riskijuhtimisplaan. Läbi mõtlemata ja hindamata võimalikud ohud ja kaasnevad riskid. Puudulik valmisolek ohuolukorraks. Eksisteerib palju võimalusi õnnetusjuhtumi tekkimiseks. Kõrge risk ohtlike olukordade tekkimiseks. Tagada, et matkade korralduse ja ettevõtte töö juhtimisega tegeleva töötaja kutsekvalifikatsioon vastaks vähemalt matkatreeneri  III tasemele (spetsialiseerumisega jalgsimatkamisele). Koostada riskijuhtimise plaan lähtudes eeldatavatest riskidest. Koostamisse kaasata kõik töötajad, kes matkakorraldusega kokku puutuvad. Koostada kõikide toodete kohta.
Ohuolukorrad (ehk nn. „õnnelikult lõppenud õnnetused”) jäävad analüüsimata. Järeldused tegemata, muudatused sisse viimata. Vead korduvad ja realiseeruvad õnnetusena. Analüüsida iga juhtumit, teha järeldused, mille tulemusel muuta reegleid või parandada tegevust. Kaasata arutelusse kõik töötajad, luua õhkkond kus töötajad on juhtumite avalikustamisest ja analüüsimisest huvitatud.
Nõrgalt ette valmistatud või ettevalmistamata matk. Teadmatus piirkonnas valitsevate olude suhtes. Matkapiirkonna mittetundmine – osalejad ja matkajuht on ohtude suhtes ette valmistamata. Eksimine, planeeritud liikumisgraafikust mahajäämine, vigastused. Koguda eelinfot tehniliste lõikude (jõed, rabad jne.) läbimise võimaluste kohta. Selgitada, kas piirkonnas on aastaajale iseloomulikke takistavaid loodusnähtusi. Tutvuda ilmaprognoosiga. Analüüsida teavet ning selle tulemusel koostada marsruut ja valmistada ette matkajuht ning grupp
Ilmaprognoosi alahindamine. Ilmastikule sobimatu teekond ja varustus. Külmetamine või ülekuumenemine, haigestumine. Planeerimisel arvestada ilmaprognoosiga ja piirkonna loodusnähtustega, mis sõltuvad ilmast.
Liiga suur grupp.  Juhtimine keeruline, kõndijate vahel tekivad pikad vahed, grupp hajub. Ülevaade grupist on ebapiisav. Eksimine. Ühepäevase matka grupi optimaalne suurus on 10 inimest. Maksimaalne suurus 15. Mitmepäevase matka puhul 6-10 inimest. Suurematest gruppidest moodustada väiksemad rühmad oma vastutava matkajuhiga.
Puudulik matkaeelne instrueerimine. Osalejatel  mittetäielik varustus ja puudulik ettevalmistus, puudub teave mille alusel hinnata oma suutlikkust. Külmetamine, ülekoormus, haigestumine. Töötada välja vorm rutiinseks instruktaažiks, varustuse ülevaatuseks, enesekontrolliks ja osalejate matkaeelseks teavitamiseks. Ostuotsuse eelselt informeerida klienti matka raskusastmest, isikliku varustuse vajadusest. Teha kindlaks kliendi varasemad kogemused, vanus, tervis ja füüsiline ettevalmistus.
Matkajuhi ebakompetentsus Ebapiisavad teadmised ja tehnilised oskused. Puuduvad oskused ja teadmised ohtusid ette näha ja kriisiolukorras tegutseda.Puudulikud elupäästvad oskused. Puudub ajakohane esmaabikoolitus, loodusmärkide lugemise oskus. Suutmatus osutada esmaabi, eksimisel väljapääsu leidma ning grupi asukohast märku andmaEbapiisav orienteerumisoskus. Kaardi, kompassi, GPS-i mittetundmine.

Grupiliikmete vale koormamine. Nõrgemate või kergema kehakaaluga grupiliikmete ülekoormamine. Seljakoti raskuse suurenemisel kasvõi 0,5 kg võrra, väheneb grupi liikumiskiirus.

Tagada, et gruppi juhtiv matkajuht omaks vähemalt matkatreeneri II taseme kutsekvalifikatsiooni  (spetsialiseerumisega jalgsimatkamisele). Matkajuhi kompetentsi kontroll ja kutseomistamine erialaorganisatsioonis.
Matkajuhi ebasobivad isikuomadused Kartlik, tasakaalutu, liigselt autoritaarse või pehme iseloomuga, ebakorrektne, paindumatu, enesekeskne, riskialdis, empaatiavõimeta. Madala enesekehtestamisvõimega. Pinged ja rahulolematus grupis. Peataolek kriisisituatsioonis. Grupp jääb juhita. Rakendada uus matkajuht tööle katseajaga, vilunud töötaja juhendamisel kuni isikuomaduste selgumiseni.
Osaleja ebasobiv tervislik seisund  Ägenevad kroonilised või seni varjul olnud haigused. Arstiabi viibimine. Kannatanu kriitiline seisund. Osalejate-poolne matkaeelne teavitamine võimalikest terviseriskidest. Soovitus läbi kaaluda oma terviseprobleemid enne matkale tulekut. Enesedeklaratsiooni allkirjastamine
Osaleja hooletus, ohutusreeglite eiramine, madal distsipliin Alkoholi tarvitamine.Matkajuhi  korralduste ja soovituste eiramine. Osaleja ohtusattumine. Õnnetusjuhtumid, vigastused. Instruktaažil teavitada võimalusest, et ohtlike olukordade tekitaja eemaldatakse matkalt ning vajadusel ka kasutada seda võimalust. Enesedeklaratsiooni allkirjastamine
Osaleja  ebapiisavad  oskused, füüsilised võimed, ja enese ülehindamine Osaleja võtab ette üle jõu käiva või ootustele mittevastava ürituse. Ülekoormus, haigestumine. Täieliku info edastamine. „Kliendi portree” koostamine e. osaleja küsitlemine varasemate kogemuste kohta Evakuatsiooniteede olemasolu marsruudil, mille kaudu saab katkestaja matkapiirkonnast välja toimetada.. Enesedeklaratsiooni allkirjastamine.

7.4.2 Varustusest lähtuvad ohud

Ohtu põhjustavad asjaolud Oht Ennetav tegevus
Ebapiisav ja oludele mittevastav grupivarustus Sidevahendite, päästevarustuse, ellujäämiskomplektide puudumine. Eksimine, vigastused Koostada vajaliku varustuse nimekiri ja kontrollida varustus nimekirja järgi üle enne matkale siirdumist
Amortiseerunud varustus Vananenud köievarustus, signaalraketid. Muutunud  kasutuskõlbmatuks või ohtlikuks. Eksimine Jälgida kasutusjuhendis toodud tootja soovitusi. Pidada arvestust kasutustundide üle.
Ebakvaliteetne või ebasobiv varustus Varustus, mis pole valmistaja poolt  matkamiseks ette nähtud või pole sobiv antud raskuskategooria matkale. Külmetamine, vigastused Varustus soetada silmas pidades valmistaja soovitusi. Jälgida, et varustus omaks CE märgistust.

7.4.3 Keskkonnast lähtuvad ohud jalgsimatkadel

Ohtu põhjustavadasjaolud Oht Risk Ennetav tegevus
Ebatasased või libedad pinnad Komistamine, nihestused, välised vigastused, luumurrud. Okstest tingitud torkevigastused. Kõrge Kasutada sügava mustriga ning pahkluid kaitsvaid matkasaapaid. Kasutada matkakeppe. Liikuda kiirustamata, puhkepausidega, vastavalt grupi võimetele.
Soised pinnad Läbivajumine, uppumine. Madal Koguda eelteavet raskesti läbitava soopiirkonna kohta ja teekonnal seda vältida. Vältida älveid, kasutada sootüübile kohast liikumistehnikat, liikuda hõrendatult, vältida ebakindlal kohal peatumist. Liikuda pidevalt, et soo pind ei vajuks nõgusaks. Enesejulgestuseks läbivajumise puhuks kasutada pikka ritva. Kasutada  räätsasid.
Järsud kallakud. Rusukalded. Libisemine. Nihestused, marrastused, luumurrud. Allpoolt tulija vigastamine veerevate kividega. Kõrge Tõusul vähendada tõusunurka liikudes serpentiini pidi. Sama teha laskumisel. Vältida laskumist joostes või kiirel käigul. Kasutada säästlikku liikumistehnikat. Pidurdamiseks, tasakaalu säilitamiseks kasutada matkakeppe. Vajadusel puhata. Grupiliikmete hoiatamiseks kasutada hoiatusmärguandeid.
Jõed Halvasti nähtav põhi, raskesti hinnatav sügavus ja voolukiirus. Veealused kivid libedad, ebapüsivad. Madal temperatuur. Haigestumine Madal Leida sild või purre, ehitada parv või purre. Madala vee puhul jõge jalgsi läbides tuleb jalavigastuste vältimiseks läbida jõgi jalanõudes. Toetuda matkakepile vastuvoolu. Enne järgmist sammu kasutada matkakeppi sügavuse määramiseks. Kiirevoolulise jõe läbimiseks kasutada läbimistehnikaid („sein”, ”kiil”) või paigaldada ülesõidu- või julgestusköis.
Raskesti läbitavad metsad Käimisel hooletu eesliikuja poolt lahtilastud oks. Marrastused. Maohammustused. Keskmine Liikumine hajutatud rühmas, vahemaa jälgimine. Tagaliikuja teavitamine. Liikumisel tekitada müra. Kanda pika säärega saapaid ja pikki pükse.
Metsad Vana mets. Tugeva tuule korral kukkuvate okste või puulatvade poolt tekitatavad  vigastused. Madal Jälgida tavapärasest nägemisväljast kõrgemal asuvaid objekte. Leida ohutu puhkepaik, vältida peatumist või telkimist kuivanud või kahjustunud puude läheduses.
Ilm Külmenemine. Ilma külmenemine, sademed. Külmetumine. Kõrge Matka planeerimisel jälgida ilmaprognoose ja kasutada ilmastikule vastavat varustust.
Sademed. Sademetest tingitud veetaseme ootamatu tõus jõgedes, kraavides või rabas. Ühendusteede üleujutus. Uppumine Madal Planeerimisel jälgida prognoose ja kujundada vastav taktika (jätta riskantne teekonnaosa välja, planeerida ujuvahendid, või arvata varustuse hulka tööriistad ujuvvahendite ehitamiseks). Planeerida teekonna läbimiseks lisaaega ja toiduaineid.
Palav ilm. Organismi veetustumisest tingitud kurnatus, päikesepiste kuumarabandus. Keskmine Piisava joogiveevaru olemasolu. Planeerida teekonnale joogivee varude  täiendamise kohti. Piisava hulga joogipudelite olemasolu. Planeerida puhkepeatusi varjulistes kohtades. Varjata pead peakattega, niisutada ja jahutada keha veega. Planeerida päeva. Teekonda tuleks alustada hommikul varem, teha pikk paus keskpäeval ja lõpetada õhtul hiljem.
Äike. Elektritrauma  Madal Vältida varjumist üksikute kõrgete puude alla, viibimist kõrgendikel, niisketel aladel, lõkke tegemist. Hoiduda suure puu tüvest vähemalt 1,5-2m kaugusel
Mürgised taimed. Mürgitused Madal Informeerida instruktaažil osalejaid mürgistest taimedest.

Tabelites sisalduv loetelu on mittetäielik ja võimaldab riskiplaani täiendada.

7.5 Viis sammu turvalise matka korraldamiseks

SAMM 1. ENNE MATKA MÕTLE LÄBI JA OTSUSTA:

  • Kas korraldad sportliku matka raskel maastikul või lõõgastava retke looduses?
  • Kui pikalt soovid matkata?
  • Kas teekond, mille oled valinud, on jõukohane igale grupiliikmele?
  • Uuri eelnevalt kohalike käest, kuhu nad soovitaksid matkata.
  • Kas piirkonnas on märgistatud matkaradu?
  • Kas piirkonna kohta on võimalik hankida kaarte, matkaaruandeid või reisijuhte?
  • Jõua selgusele selles kui palju sa tunned piirkonda. Ehk oleks mõistlikum kasutada teejuhti?
  • Kas sinu käsutuses olev kaart on piisavalt detailne (1:50 000 või täpsem)?
  • Hinda võimalikke ohte ja riskide suurust. Kaalu läbi, kas sul on kogemusi ja oskusi grupi juhtimiseks kriisisituatsioonis.

Kui tunned, et ei oska piisavalt kasutada kompassi, GPS-seadet või kaarti, sea eesmärgid madalamale ja piirdu märgistatud matkaradadega.

SAMM 2. PLANEERIMINE ON TURVALISE MATKA EELDUSEKS

  • Uuri ilmateadet ja planeeri minek lähtuvalt prognoosist.
  • Planeeri teekonda arvestusega, et ühes tunnis läbitakse keskmiselt 4 km (keerukamates tingimustes vähem).
  • Arvesta lisaaega keerukamate lõikude läbimiseks, puhkuseks, lõunapausideks ja pildistamiseks.
  • Arvesta pimenemist. Teekonna pikkus planeeri nii, et laagrisse jõuaks enne päikeseloojangut.
  • Tee selgeks, kas sel aastaajal on piirkonnas segavaid loodusnähtusi (üleujutus, jääminek jne.), mis võivad grupi ära lõigata väljapääsuteedest.
  • Teavita usaldusväärset inimest oma plaanidest ja marsruudist ning matkalt tagasi tulles ära unusta teda informeerida oma õnnelikust tagasijõudmisest.

Ilmaprognoosid leiad kodulehelt: www.ilm.ee

SAMM 3. RIIETUS JA VARUSTUS

  • Kaart ja kompass või GPS.
  • Võta alati kaasa (ka suvel) vihmakindel jope.
  • Soojad riided, müts ja sõrmkindad on olulised igal aastaajal
  • Taskulamp, esmaabivahendid, ellujäämiskomplekt, kõrge energiasisaldusega toit (energiakontsentraat).
  • Sissekantud matkasaabas on parim jalats ebatasasel pinnal liikumiseks.
  • Varu kaasa küllaldaselt süüa ja juua.
  • Ohutuse planeerimisel ära looda ainult mobiiltelefonile. Sageli pole sügaval metsas või ääremaadel levi. Mobiil võib kaduda või märjaks saada.

Kogemus. Levinum vigastus jalgsimatkadel on jala väljaväänamine, mille põhjuseks on libastumine pinnasel. Vigastusest aitab hoiduda korralik, liigest toetav matkasaabas

SAMM 4. TURVALISUS MATKAL OLLES

  • Hoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekonda.
  • Hoiduge lähestikku ja pidage kaaslasi silmas.
  • Teel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas grupp jõuab järgi.
  • Kui grupi liikmel on ilmnemas probleeme (väsimus, saabas hakkas hõõruma jne.), tuleb sellest esimesel võimalusel grupijuhti teavitada. Rõhuta seda instruktaažil.
  • Juhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest mis võivad riski suurendada.
  • Sinu ohutus on sinu enda kätes. Kiirustamine ja üleväsimus on riski suurendavad faktorid. Ära kiirusta, tee peatusi ja naudi matkamist.
  • Jälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda.

SAMM 5. KUI MIDAGI JUHTUB

  • Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta läbitud teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigu tagasi kohani, kus viimati suutsid oma asukoha kindlaks teha.
  • Kui sa vajad abi väljastpoolt, helista 112
  • Enne kui saadad grupiliikmed abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kus detailselt kirjeldad grupi asukohta ning kannatanu vigastusi.
  • Õnnetuse korral informeeri gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaota ülesanded (rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus grupiliikmed seavad end läbimõtlematult ohtu.
  • Püüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugav.
  • Hoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega.

7.6 Mõisted

CE märgistus –  valmistaja deklaratsioon, et toode vastab kõigile kohaldatavate õigusaktide sätetele ning, et nõutud vastavushindamise menetlused on teostatud.

Enesedeklaratsioon – matkaja teadanne (avaldus) korraldajalt saadud informatsiooni arusaadavuse, oma tervisliku seisundi ja endale võetud kohustuste kohta.

GPS – satelliitsidel põhinev globaalne paiknemissüsteem, mis võimaldab määrata asukohta.

Glisseerimine – nõlval poolkükkasendis laskumine, liueldes saapataldadel ja hoides tasakaalu julgestusasendis olevate matkakeppidega.

Kompetents – asjatundlikkus

Kutse – ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades.

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutsekvalifikatsioon – alal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Matk – puhkeotstarbeline või sportlik rännak looduses.

Matkatreener – spetsialist, kes tagab juhendatavate psühholoogilise, tehnilise ja taktikalise ettevalmistuse ning planeerib, viib läbi ja analüüsib matkategevusi.

Matkakorraldaja – juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja kes korraldab matku.

Oht – olukord või asjaolude kogum, mis võib põhjustada kahju.

Risk – tõenäosus kannatada ebaõnne või kahju. 

Riskijuhtimisplaan – süsteemne lähenemine ohtude identifitseerimisele ja ennetamisele ning riskide hindamisele.

Teenus – tarbijale tehtav töö või osutatav hüve, mida olulises osas kasutab või saab kasu tarbija isiklikult.

Turismitoode (tarbija seisukohalt)  elamus. 

Turismitoode (pakkuja seisukohalt)erinevatest teenustest koosnev pakett.

Tehniline element – matkateel olev takistus, mille läbimine nõuab tavalise liikumistaktika muutmist ja tehniliste oskuste rakendamist (rusukalde, jõe ületamine jne.)

Seiklusturism – vaba aja tegevused, mis leiavad aset tavapäratus, eksootilises paigas või ka kõnnumaal ning mis on seotud madalama või kõrgema keerukusastmega aktiivsete tegevustega, millest enamus toimub välitingimustes.

Serpentiin – siksakiline tee või raja osa järsul nõlval.

7.7 Täiendav lugemine 

  • Matkaspordi käsiraamat. Koostanud J. Künnap, Jaan Künnapi Alpinismiklubi 2004; ISBN 9949-10-412-2
  • Ellujäämine looduse meelevallas. Stefan Källman, Harry Sepp, Sinisukk 2003; ISBN 9985-73-616-8
  • Metsik rada. Asso Kommer. Kentaur 2003; ISBN 9949-10-069-0
  • Ellujäämise käsiraamat. Peter Darman, TEA Kirjastus, 1999, ISBN 9985-71-011-8
  • Matkatarkuste käsiraamat. Hugh McManners, Koolibri 1998, ISBN 9985-0-0759-X
  • Meeskonna juhtimine. Robert Heller. Koolibri 2000; ISBN 985-0-0929-0
  • Matkatarkuste taskuraamat. Koostanud A. Rääk, H. Treial. Eesti Raamat 1978
  • Kaugmatkaja käsiraamat. Koostanud A. Variksoo, Eesti Raamat, Tallinn 1976
  • Matkamine. Koostanud A. Reinsalu; Eesti Riiklik Kirjastus 1956

7.8 Lisad

Lisa 1. Kontrollküsimused. Viimane hinnang oma eeltööle enne matkale asumist.

  • Kas ma olen uurinud ilmateadet? ei/ja
  • Kas minul ja mu grupil on vajalik riietus tuulise ja vihmase ilma puhuks? ei/ja
  • Kas mul on kaasas piisavalt sööki ja jooki? ei/ja
  • Kas mul on kaasas kaart, kompass, GPS? ei/ja
  • Kas ma olen kedagi teavitanud matkale minekust ning jätnud planeeritava teekonna kirjelduse? ei/ja
  • Kas kaasavõetav varustus klapib kontroll-lehe nimekirjaga?

Lisa 2. Minu matka plaan. Kontaktisiku teavitamine enne matkale siirdumist. 

  • Kontaktandmed………………….
  • Matkapäev/kuupäev. Punkt kuhu tahad jõuda (kirjelda matkapiirkonda ja näita teekonna sõlmpunktide nimed) ………………..
  • Inimeste arv grupis …………………
  • Auto registreerimisnumber ……………
  • Mobiiltelefoni number …………….
  • Millisesse punkti plaanid jääda ööseks …….
  • Kui sa pole kokkulepitud ajal kontakteerunud, siis millise aja möödudes ma pean teatama päästeteenistusele…..
  • Kui ma pole kokkulepitud ajaks kontakteerunud, helista 112 ja anna neile minu grupi marsruudikirjeldus. Veel helista numbrile …… ja teavita minu lähedasi. Grupiliikmete lähedaste kontaktandmed leiad…..

Lisa 3. Enesedeklaratsioon. Näidis

Ettevõte AS

www.ettevote.ee

Deklaratsioon

Võtan osa Ettevõte AS korraldatud üritustest/tegevustest olles teadlik erinevatest riskidest, mida see sisaldab. Kinnitan, et olen saanud informatsiooni Ettevõte AS -ilt tegevustega kaasnevate riskide ning võimalike õnnetusjuhtumite kohta.

Ma aktsepteerin, et ei Ettevõte AS-i ega isikuid, kes teda esindavad ei saa teha vastutavaks  mingi vigastuse vormi eest, mis võib minuga juhtuda seoses üritustega/tegevustega. Vastutusest vabastamine hõlmab ka vigastusi, mis juhtuvad seoses transpordiga ürituse/tegevuse eel või pärast neid. Vigastuse all mõistetakse vigastusi nii isikutele, kui ka asjadele.

Ma kinnitan, et ma ei põe ega ole põdenud haigusi, mis võivad esile kutsuda akuutseid haigushooge.

Ma kinnitan, et ei ole alkoholi või muude narkootiliste ainete mõju all.

Ma aktsepteerin, et ka kolmandad isikud, sealhulgas perekond, ei saa esitada minu nimel nõudeid Ettevõte AS-i vastu või isikute vastu, kes tegutsevad Ettevõte AS –i esindajatena.

Ma olen teadlik, et Ettevõte AS omab vastutuskindlustust, kuid mitte õnnetusjuhtumi kindlustust. Seepärast tean, et ma ei ole kindlustatud Ettevõte AS –i poolt kui peaks juhtuma õnnetus sellise situatsiooni tulemusena, milles ma ise süüdi olen.

Võimalikke nõudeid Ettevõte AS –i vastu reguleerib Eesti seadusandlus ning võimalikud hagid tuleb esitada Ettevõte AS –i asukohajärgsele kohtule.

Ma olen ülaltoodu põhjalikult läbi lugenud ja mõistnud, mida deklaratsioon tähendab. Ma saan aru, et siinkohal alla kirjutades aktsepteerin ma riske, mida sisaldavad Ettevõte AS –i poolt pakutavad üritused/tegevused ning samas kiidan heaks ülalnimetatud vastutusest vabastamise kirja.

Üritus/tegevus:………………………………….. Kuupäev: ……………………

Osavõtja (trükitähtedega): ……………………………………..

Aadress: ……………………………………………………….

Rahvus: ………………………………………………………..

Sünnikuupäev: …………………………………………………

E-post: …………………………………………………………

Telefon: ……………………………………………………….

Allkiri: …………………………………………………………

Hooldaja allkiri alla 18-aastase osavõtja eest: ……………………………………………………..

Toetajad
  • Matkaliidu sündmused

    Loading...

  • Eesti Matkaliit, Juriidiline aadress: Raekoja plats 18, Tallinna linn, Harju maakond, 10146;
    Postiaadress: Liiva 5, Tallinn 11622