{"id":639,"date":"2023-10-09T11:39:11","date_gmt":"2023-10-09T08:39:11","guid":{"rendered":"https:\/\/matkaliit.ee\/?p=639"},"modified":"2023-10-14T20:14:33","modified_gmt":"2023-10-14T17:14:33","slug":"aasta-matkategija-2023","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.matkaliit.ee\/en\/aasta-matkategija-2023\/","title":{"rendered":"Aasta matkategija 2023 nominendid on …."},"content":{"rendered":"

2023 on olnud hea matka-aasta. K\u00f5iki ja k\u00f5ike on sel aastal rohkem, nii et saame v\u00e4lja anda suisa viis tiitlit.<\/p>\n

Anna oma lemmikutele kindlasti ka h\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

H\u00e4\u00e4letada saab: 9.10-18.10 (10 p\u00e4eva).<\/p>\n

Aasta matkaja 2023<\/strong><\/h2>\n

Martin Suga<\/b>\u00a0<\/span><\/p>\n

Veetnud suurema osa sellest aastast matkates. Ajavahemikul 14. m\u00e4rts kuni 30 juuli 2023 l\u00e4bis jalgsi k\u00f5ik neli RMK matkateed ja jagas seda kogemust ka igap\u00e4evaselt sotsiaalmeedias julgustades ja inspireerides ka teisi matkama. Aastal 2023 viinud matkajaid ka k\u00fcmnel korral Soome rahvusparkidesse ja juhendanud matku Eestis.\u00a0<\/span><\/p>\n

Matkanud sel aastal 2500-3000 km, telgis \u00f6\u00f6bimisi \u00fcle 100, lisaks \u00f6\u00f6bimised erinevates matkaonnides.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Liisi Preedin<\/b><\/p>\n

Matkas jalgsi<\/span> Uus-Meremaa p\u00f5hjasaare tipust l\u00f5unasaare tippu, Te Araroa matkarada, 3200 kilomeetrit.<\/span> T\u00f5usumeetreid kogunes \u00fcle 80 000 ehk \u00fcheksa Everesti jagu, mist\u00f5ttu matkafanaatikute seas v\u00f5rreldaksegi seda katsumust maailma k\u00f5rgeima m\u00e4etipu vallutamisega. 138 p\u00e4eva.<\/span><\/p>\n

Ta alustas matka novembris ja l\u00f5petas m\u00e4rtsis, l\u00e4bides kahe saare erinevad maastikud ja kliimad. <\/span>Nelja ja poole matkakuu sisse j\u00e4i k\u00fcmneid j\u00f5e\u00fcletusi, m\u00e4eahelikke, tihedat vihmametsa ja isegi erinevaid aastaaegu. Kui novembri keskpaigas startides oli v\u00e4ljas 20 kraadi sooja, siis kolm kuud hiljem L\u00f5unasaare keskpaika j\u00f5udes sai teiste matkasellidega m\u00e4ngida lumes\u00f5da.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kalle Kiiranen <\/b><\/p>\n

Eelmisel suvel tegi Kalle Kiiranen (70) rattamatka Soomes, \u00fcmber Saimaa j\u00e4rvistu, ja otsustas sellele loogiliselt j\u00e4tkata rattamatkaga Rootsis ja Norras, kus ta l\u00e4bis kuulsate rattamaratonide – Cykelvasan ja Birkebeinerrittet – rajad. Marsruudi planeerimine algas mais Bikemap keskkonnas ja mobiilirakenduste abil. Matk algas 6. juulil Stockholmist, kulges edasi Uppsalasse, Salasse, Faluni, Morasse, S\u00e4lenisse, Renasse, Lillehammerisse ja l\u00f5puks Oslosse, kokku umbes 1065 km. T\u00f5usumeetreid kogunes matka jooksul 9500.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Sylvain Oulala<\/strong><\/p>\n

S\u00f5itis monorattal Prantsusmaalt Tallinna. Alustas 10. mail ja Tallinna peaks j\u00f5udma 18. oktoober.\u00a0 P\u00e4ris j\u00e4rjest ta s\u00f5itnud ei ole, aga kogunema peaks 100 s\u00f5idup\u00e4eva ja \u00fcle 3000 km. P\u00e4evad keskmiselt 44 km.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kaasa saab elada n\u00e4iteks: https:\/\/www.youtube.com\/@SylvainOULALA<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Anna oma h\u00e4\u00e4l SIIN<\/a><\/strong><\/h3>\n

Aasta m\u00e4gironija 2023<\/span><\/h2>\n

Kunnar Karu<\/strong><\/p>\n

2023. aastal j\u00f5udis ta seitsmenda eestlasena Mount Everesti tippu, mis on maailma k\u00f5rgeim m\u00e4gi (8848 m).<\/p>\n

Ta alustas oma ekspeditsiooni 6. aprillil ja l\u00f5petas selle 24. mail, veetes seega m\u00e4el kaks kuud. Ta ronis koos rahvusvahelise grupiga, mida juhtis ameeriklane Daniel Lee Mazur. Igal ronijal oli kaasas ka oma isiklik \u0161erpa.<\/span><\/p>\n

Ta valmistus Everesti retkeks teadlikult juba 2022. aasta oktoobrist, k\u00e4ies Nepaalis oludega tutvumas ja T\u0161iilis k\u00f5rgusega harjumas. Talvel treenis ta pikalt pimedas ja k\u00fclmas liikumist Eestis, p\u00f5hjamaades ja Alpides. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks kasutas ta \u00e4ra kogu oma 20 aasta m\u00e4gironimise kogemuse.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kaarel Kuslap<\/b><\/p>\n

Sel suvel ronis ta kokku 17 m\u00e4e tippu, mille k\u00f5rgus oli \u00fcle 4000 meetri. M\u00e4gedest 14 olid liustikulised ja 3 tehnilised kaljumarsruudid. Kaarelil \u00f5nnestus ronida ka Matterhorni tippu ja l\u00e4bida neljap\u00e4evane alpinistlik matk nimega Spaghetti Tour. Lisaks v\u00f5ttis ta enamusele nendest tippudest kaasa algajate grupid, \u00f5petades m\u00e4gistes tingimustes alpinismi baast\u00f5desid.<\/span><\/p>\n

2023<\/b> tipud:<\/strong><\/em><\/p>\n

    \n
  1. Aiguille du Tour<\/span> 3541m<\/span> France\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  2. Mont Blanc<\/span> 4810m<\/span> France\/Italy<\/span><\/li>\n
  3. Jegihorn (2x)<\/span> 3206m<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  4. Weissmies<\/span> 4017m<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  5. Allalinhorn<\/span> 4027m<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  6. Pollux<\/span> 4092m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  7. Dufourspitze<\/span> 4634<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  8. Dent Blanche<\/span> 4358m<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  9. Matterhorn<\/span> 4478m<\/span> Switzerland<\/span><\/li>\n
  10. Castor<\/span> 4228m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  11. Balmenhorn<\/span> 4167m<\/span> Italy<\/span><\/li>\n
  12. Lyskamm East<\/span> 4533m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  13. Lyskamm West<\/span> 4479m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  14. Piramide Vincent<\/span> 4215m<\/span> Italy<\/span><\/li>\n
  15. Corno Nero<\/span> 4322m<\/span> Italy<\/span><\/li>\n
  16. Ludwigsh\u00f6he<\/span> 4341m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  17. Parrotspitze<\/span> 4432m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  18. Signalkuppe<\/span> 4554m<\/span> Italy\/Switzerland<\/span><\/li>\n
  19. Zumsteinspitze 4563m Italy\/Switzerland<\/li>\n<\/ol>\n

    \"\"<\/p>\n

    Ott Tinn<\/strong><\/p>\n

    T\u00f5usis kommertsekspeditsiooni koosseisus lisahapnikku kasutades p\u00e4evase vahega Mount Everestile (18.05.2023, 8848m) ja Lhotsele (19.05.2023, 8514m). Esmakordne on, et eestlane j\u00f5udis \u00fchel hooajal kahe 8-tuhandelise tippu.<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Katrin Merisalu<\/strong><\/p>\n

    23.mail 2023 j\u00f5udis Katrin Merisalu kuuenda eestlasena ja teise naisena maailma k\u00f5rgeima m\u00e4e- D\u017eomolungma tippu. Ta ei loobunud oma unistusest ja eesm\u00e4rgist vaatamata haiguse t\u00f5ttu katkenud t\u00f5usule 2021.aastal. Katrini matkarajad on juba paark\u00fcmmend aastat olnud m\u00e4gedes. K\u00f5rgalpinismile p\u00fchendus aastast 2010. On teinud edukaid t\u00f5ususid nii 7-kui 8-tuhandelistele m\u00e4gedele ning olnud seejuures mitmete k\u00f5rgekspeditsioonide juht. 2022 mais juhtis Katrin Merisalu ekspeditsiooni Alaskal, mille k\u00e4igus t\u00f5usis 8-liikmeline meeskond P\u00f5hja-Ameerika k\u00f5rgeimasse tippu- 6194m Denalile.<\/p>\n

    Tegemist on esimese t\u00e4iskoosseisus kontinendi k\u00f5rgeimasse tippu j\u00f5udnud Eesti suurmeeskonnaga ning esimese Eesti naise poolt juhitud suurekspeditsiooniga. On andnud olulise panuse m\u00e4gimatkamise ja m\u00e4gironimise edendamisesse Eestis, olles kahe eestlaste m\u00e4gironimisele p\u00fchendatud telesarja autor. Neist \u00fcks,\u201cValgele m\u00e4ele\u201d, sai valituks ka rahvusvahelisel filmifestivalil. L\u00e4bi oma filmide ja tegevuse on Katrin olnud eeskujuks nii algajale kui edasij\u00f5udnud m\u00e4gironijale, n\u00e4idates korduvalt, et hea ettevalmistuse ja p\u00fchendumise korral on ka k\u00f5rged eesm\u00e4rgid saavutatavad.<\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Marie Saame<\/strong><\/p>\n

    Marie Saame t\u00f5usis 27. septembril Nepaalis Manaslu ( 8163 m) tippu ilma lisahapniku ja \u0161erpa toetuseta. Suvel Karakorumis tegi tugeva katse K2’le, kuid loobus tiput\u00f5usust, et aidata k\u00fclmakahjustustega pakistani m\u00e4gironijat. Tegi hooaja l\u00f5pus K2’le uue soolokatse, viibides 5 p\u00e4eva \u00fcksinda m\u00e4e peal, kuid oli sunnitud tagasi p\u00f6\u00f6rduma 7700 m peal halva ilma ja raskete lumeolude t\u00f5ttu. Marie on esimene ja ainuke eestlane, kes on t\u00f5usnud kolme \u00fcle 8-tuhande meetrise m\u00e4e tippu, k\u00f5ik tipud on saavutatud ilma lisahapniku ja k\u00f5rgkandja abita.<\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

     <\/p>\n

    Anna oma h\u00e4\u00e4l SIIN<\/a><\/strong><\/p>\n

    Aasta matk<\/span><\/h2>\n

    Bellingshausen Loodev\u00e4ilas<\/b><\/p>\n

    Mootorpurjekas Admiral Bellingshausen l\u00e4bis esimese Eesti lipu all seilava purjekana Loodev\u00e4ila ehk veetee, mis \u00fchendab k\u00f5rgetel p\u00f5hjalaiuskraadidel Atlandi ja Vaikset ookeani.<\/span><\/p>\n

    Purjelaev alustas oma teekonda 2023. aasta juulis Kronstadtist Venemaal ja l\u00f5petas selle septembris Krusensterni saarel USA ja Venemaa piiril.<\/span><\/p>\n

    Purjelaeva kapteniteks olid Meelis Saarlaid ja Priit Kuusk, kes said hakkama keeruliste j\u00e4\u00e4- ja ilmaoludega.<\/span><\/p>\n

    Vaimse ja ka f\u00fc\u00fcsilise pinge poolest v\u00f5rdne raskema matkaga. Ekstreemsetes oludes hakkama saamine. Uued huvitavad kohad. Populariseerib maailma avastamist. Inimeste harimine oludest meist kaugel. Meediakajastus avastusretkest.<\/span><\/p>\n

    \"\"

    Lipuehtes Admiral Bellingshausen Diomidide taustal. Foto @Reino Kuber<\/p><\/div>\n

    Yukon 1000 miili<\/b><\/p>\n

    Linda Tetsmann ja Anette Baum aerutasid l\u00e4bi Kanada\/Alaska metsiku looduse 1600 km ja saavutasid esimese naispaatkonnana Yukon 1000 v\u00f5istluse ajaloos \u00fcldv\u00f5idu. See oli \u00fclim v\u00e4ljakutse nii f\u00fc\u00fcsisele kui vaimule – iga \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul v\u00f5is 18 tundi aerutada ja 6 tundi pidi kaldal veetma, millest 3 tundi \u00f5nnestus vaevu magada. Magamiseks tuli p\u00fcstitada telk juhuslikku kohta metsiku looduse keskel, kus karusid elab sadu kordi rohkem kui inimesi. Igasugune kontakt v\u00e4lismaailmaga oleks t\u00e4hendanud v\u00f5istluselt k\u00f5rvaldamist.<\/p>\n

    HUUM SAUNA Kayak Team purustas \u00fclekaalukalt ka naiste kahes\u00fcsta varasema rajarekordi, \u00fcletades eelmise rekordi 1 p\u00e4eva ja \u00fche tunniga. \u00dcldv\u00f5it toodi Eestisse 6 p\u00e4eva 9 tundi ja 12 minutiga.<\/p>\n

    \"\"

    Foto: Aldis Toome<\/p><\/div>\n

    Tallinna Jahtklubi purjematk \u00fcmber maailma<\/b><\/a><\/p>\n

    Kaks aastat tagasi alustasid Veiko Pedosk ja Anneli Taal purjejaht Picasso pardal \u00fcmbermaailmareisi, mis oli p\u00fchendatud Tallinna Jahtklubi 111. aastap\u00e4evale.<\/span><\/p>\n

    Purjejaht Picasso on kolmas Eesti lippu kandev purjejaht, mis on s\u00f5itnud \u00fcle Antarktika l\u00e4hedal asuva Hoorni neeme ning esimene, mis on purjetanud l\u00e4bi piraadiohtliku Somaalia ranniku, Punase mere ja Suessi kanali. Reis viis l\u00e4bi mitmete p\u00f5nevate sihtkohtade, sealhulgas T\u0161iili arhipelaagi, \u00fcksildase Pitcairni saare ja Tansaania ranniku Aafrikas.<\/span><\/p>\n

    Picasso j\u00f5udis koju 17. septembril. M\u00f5ned huvitavad faktid reisi kohta:<\/span><\/p>\n